Nad lõid paremaid odaotsi, mis kukkusid pärast tabamist küljest ära või tekitasid suuremaid vigastusi. Nad hakkasid tähistama aega kuu faaside järgi. Need märgiti märkidega luutükikestele, põdrasarvele või kivile. Mõned kalendrid sisaldasid kuni 24 kuufaasi. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegid koopamaalinguid ja mugavdasid oma ümbrust tööriistadega. Kromanjoolased olid väga head kütid ja sõjamehed. On leitud koopa maalinguid, kus nad võitlesid teiste kromanjoonlastega. Peeti lahinguid paremate alade või toidu pärast. Kromanjoonlased olid esimesed inimesed kes tegelesid kauba vahetusega. Neil oli kauba vahetuse jaoks välja töötatud parved. Nad elasid nad tuhandeid aastaid kõrvuti neandertaalidega, aga kaupa nad omavahel ei vahetanud. Peale küttimise tegeldi koriluse ja taimede kasvatamisega. Nad toitusid paremini, kui teised inimese eellased. Mis sai kromanjoonlastest? Kromanjoonlaste geenidest puudub tänaseni usaldusväärne info
PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas
Aasia 40000 70000 Austraalia 40000 60000 aastat tagasi Euroopa 35000 50000 Ameerika 15000 35000 Arktilised alad 8000 - 10000 Euroopa asustamine Tänapäeva inimese eellased kromanjoonlased saabusid Euroopasse kahe suure lainena u 40 000 a tagasi ja seejärel 25 000 20 000 a tagasi Algul elasid neandertallased ja kromanjoonlased kõrvuti, kuid u 28 000 a tagasi surid esimesed välja (võisid seguneda kromanjoonlastega geeniuuringud näitavad) Ka Euroopa soome-ugri rahvad (ka saamid) kuuluvad emaliini pidi neisse kahte harusse. Euroopa rahvaste ja keelte arengut on mõjutanud enim viimane jääaeg (üle 100 000 a 13 000 a tagasi) Vaheldusid külmemad ja soojemad perioodid; kõige külmem 21 000 16 000 a eKr, mil varjuti Euroopa lõunapoolsemaisse refuugiumidesse( varjupaikadesse) - eriti Ibeeria ps põhjas ja praeguses Ukrainas.
· Svante Pääbo (ema eestlane), kes töötab Saksamaal valiti 2006/7. a 100 maailma kõige mõjukama teadlase hulka. Alates 1980ndatest tegeleb ta DNA uurimisega ja on suutnud väga vanadest luudest osalist DNAd saada. 1995. a õnnestus tal saada neandertaallase DNA osad, tollal võrreldi seda avastust esimesega inimesega Kuul. 2006. a tegeles ta Horvaatiast pärit neandertaallaste luudega, mida uuriti ka USAs: 1. Uuriti neandertaallaste suhteid kromanjoonlastega ning leitigi, et võis olla nende vahel seksuaalsuhteid (kromanjoonlasest mees ja neandertaallasest naine), kuid Pääbo tunnistas eksimust ning järgnevad tulemused osutusid negatiivseks 2. Tuli välja teesiga, et neandertaallased kujunesid välja 700 000 a tagasi HOMO FLORESIENSIS avastati 2003. a Indoneesias 300 miili Jaavast idas Florese saarel. Sealt leiti 800 000 a vanused kivikirveste tükid (tulekivist) ning kokku 8 sarnase väikese inimese skeletid
maeti korduvalt (PõhjaAafrika, Aasia, Euroopa) * koopamaalingud polnud sellel ajastul palju nt Tassili (PõhjaAafrika) värvilised realistlikud maalingud PALEOLIITIKUM e. Vanem kiviaeg *ajavahemik u 2,5 miljonit aastat tagasi - 10 000 aastat tagasi (lõppeb jääkilbi sulamisega Põhja-Euroopas) Esimesed inimese eelkäijad - Tsaad - u 7 miljontit aastat tagasi Homo homo sapiens (kromanjoonlased) - Etioopia - u 200 0000 aastat tagasi Kromanjoonlastega kõrvuti elasid neandertaallased, kes hoidsid kromanjoonlasi pikka aega Lääne-Euroopast eemal. Neandertaallased olid füüsiliselt tugevamad, kuid jäid ajumahu ja mõistuse poolest alla ja seega kaotasid võistluses ja surid välja. Kujutava kunsti tekkepaigaks peetakse Austraaliat, sealt leitud koopa- ja kaljumaalingud on ligi 40 000-50 000 aastat vanad. Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas
annaabi.ee 
