vana-greeka -- ja veel primitiivsemais (nimelt pentatoonilisis) helilaades, ning seejuures ilmneb mitmekesisemaid ja vabamaid rütmilisi pilte ja taktivahetust -- kui rubato nii ka tempo quisto ettekandes. Tõendus, et vanad, meie kunstimuusikas mitte enam tarvitatavad heliredelid sugugi veel ei ole kaotand oma eluõigust. See diatooniliste helide-rea käsitlus viis vabanemisele kivistund duur-moll-skaalast ja lõpliku konsekventsina isegi iga üksiku heli täielisele vabale käsitlusele meie kromaatilises kaheteistkümne-helisüsteemis." Selles kirjutises rõhutas Bartók puhtmuusikalist ja teaduslikku huvi nende viiside vastu ja täheldas samu püüdeid Stravinski teostes -- värskendada kunstmuusikat "viimaseist sajandeist mõjutamata talupoja-muusikaga." Ungarlikkust mainis Bartók siin minevikus, seoses varem ungari rahvamuusikana tuntud viiside kasutamisega. muusika rahvuslikkuse mõistmises hakkas tal tekkima konflikt seoses soome muusikaga: rahvuslikkus seostus
peegeldada. Valguse suurema peegelduse korral tajume pinda heledamana, vähem peegelduse korral tumedamana. See omadus on kõigil ühine, nii kromaatilistele kui akromaatilistele värvidele, setõttu saab mistahes pinduheleduselt omavahel võrrelda. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Värvi küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat. Nii
Värvitoonid on punane, kollane, sinine jne. Primaarvärvide kahekaupa segamisel erinevates proportsioonides saadakse üha uusi värvi toone. Puhaste värvide lahjendamisel veega või segades valge, halli ja mustaga säilib nende värvi toon, kõige muude segamiste puhul see muutub. Värvi küllastus (saturatsion) tähendab eredust või tuhmust, heledust või tumedust. Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilisi värvi osahulka kromaatilises värvis. Küllastus on värvitooni erinevus maksimaalse puhtusega spektrivärvist. Eredus väheneb vastavalt sellele, kas segada värvi hulka valget, musta või mõlemat. Nii tekib terve hulk pooltoone- värvivarjundeid. Tuhmus on vastupidine eredusele, kus segamise tulemusena on värvipigmendi osa väike, aga musta ja valget on palju. Värvi heledus suureneb valge värvi lisamisel. Värvi muutub tumedaks musta lisamisel.
Heleduse määramiseks kasutatakse nn. halli skaalat. See koosneb akromaatiliste värvuste näidisest, mis algab sügavmustaga, lähevad järk järgult üle tumehalliks, halliks, helehalliks ja lõpevad peaaegu valgega. Värv muutub tumedaks musta lisamisel. Kui värvitoonile on musta lisatud liiga palju, siis pole värvitoon enam eristatav. Küllastus Küllastus on nägemistaju omadus, mis võimaldab hinnata akromaatilise värvi osahulka kromaatilises värvis. See väljendub kromaatilise värvi puhtuses ja heledusastmes. Värvitoonide küllastus on erinev. Kui mingit spektri värvust, näiteks kollast segada halliga, siis ta küllastus väheneb, ta muutub kahvatumaks ehk vähem küllastunuks. Jätkates kollasele halli lisamist saame järjest vähem küllastunud toone, kuni kollane muutub vaevu märgatavaks. Eredus väheneb vastavalt sellele kas segatakse värvile juurde musta või valget või mõlemat.
b) Värvide valik riietuses: ba) Dominantse värvitooni valik (ükskõik milline toon võib olla dominantne, kuid üks tuleb paletist välja valida). Põhiline värvitoon haarab enda alla kõige suurema ala. Kromaatilised värvid jagunevad põhivärvideks ja nende segunemisel tekkivateks värvusteks. Värvused küllastatuse astmetelt jaotatakse selle järgi kui palju pn neis musta. Heledus tuleb sellest, kui palju on kromaatilises värvuses valget. bb) Piiratud värvide valik. Ilusam on valida riietust nii, et tegemist on vastandvärvidega (sest inimese silm väsib/ärritub- ka triibuliste ja täpiliste peale). Vastandvärve on raske kokku panna- peab domineerima üks värv ja ülejäänud peab olema vastandvärv. Me valime värviringilt värvid, mis üksteisele lähedal- roosa, lilla; roheline- kollane jne. bc) Värvide ala valik
annaabi.ee 
