kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse:
f = 1/T Võnkesagedust tähistatakse tähega f Sageduse ühik on 1 Hz Sageduse määramise viisid: 1. Lugeda ära võngete arv ajavahemikus ja saadud tulemus jagada ajavahemiku kestusega. 2. Mõõta pendli võnkeperiood ja arvutada selle pöördväärtus. Hõõrdejõud ehk jõud, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt Hõõrdejõudu põhjustab: kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus Kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: Seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) Liugehõõrdeks ( tekib keha libisemisel) Veerehõõrdeks (ratas veereb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: Rõhujõust Pindade töötlusest Kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasuli kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada.
F = mg F - kehale mõjuv raskusjõud m - keha mass g - 9,8N/kg Maapinnalt eemaldudes g väheneb. Erinevate taevakehade pinnal on g väärtus erinev. Hõõrdejõud Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Hõõrdejõudu põhjustab: · kokkupuutuvate kehade pindade krobelisus · kokkupuutuvate kehade molekulide vastastikune tõmbumine Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis
f.s., mis näitab kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruseg. järgi võib teada saada ka keha poolt pöörete arvu ajaühikus. ϑ=¿ N/t[1Hz] sooritatud nihet. Pöörlemisperioodiks nim. f.s., mis võrdub 1 kaks teineteisest 1m kaugusel asuvat ja 1 kg täisringi läbimiseks kulunud ajaga.T=t/N massiga keha. ÜRL kiirenduse suund on igas trajektoori Hõõrdejõu põhjused: kokkupuutuvate pindade punktis risti kiirusvekori krobelisus, -..-aatomite suunaga ning suunatud seega mööda raadiust vaheline vastastik mõju. keskp. poole. Hõõrde jõuks nim. jõudu, mis takistab keha V=const vektor a=const liikumist NI-Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste või liikuma hakkamist. kehade mõju kehale Seisuhõõrdej. on nähtus, kus hõõrdejõul püsib kompenseerib, siis on keha, kas paigal v liigub keha paigal.
Kiire võib moodustada mis tahes laine abil: optiline, akustiline, mikrolaine, röntgenikiirgus ja nii edasi 13. Name the general sources of uncertainty in laser scanning? Mõõtja (geodeesialased teadmised, sellega kokkupuude); Mõõtmisvahend (metroloogilised omadused, DIN ja ISO standardid, ideaalsel juhul lähtuvalt töö iseloomust); Mõõdetav objekt ja selle iseloom (nt pindade valguse peegeldumisomadus, värv; krobelisus; temperatuur; niiskustase jne.); Mõõtmise metoodika (sõltub mõõtjast); Mõõtmiskeskkond (tolm, niiskus, temperatuur, päike jne.). Olulisel kohal lisaks mõõtmistingimusteguritele on ka andmete töötlemine (punktipilvede ühendamine, puhastamine, mudelite loomine jne.) 14. In the user’s perspective, what is scanning resolution? From a user’s point of view, resolution describes the ability to detect small
50 59 mm (suured (L)), 60 90 mm (väga suured (XL)), üle 90 cm (ülisuured (XXL)). Mugulate suurus sõltub: - saagikusest, - mugulate kasvutihedusest. Saagikus oleneb: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate keskmisest kasvukiirusest päevas. Olulised kvaliteedinäitajad on: - koore paksus, - koore kinnisus, - krobelisus. Eelistatakse: - kinnist ja - õhukest koort. Koorimiskadu on keskmiselt 10 15% mugula massist, olles: - suurem väiksematel ja - väiksem suurematel mugulatel. Krobelise koore esinemine vähendab mugula kvaliteeti (raskendab pesemist, rikub välimust). Varajastel sortidel on koor: - enamasti õhuke, - sageli liiga lahti. Lahtine koor soodustab mugulate: - koristusjärgset kuumenemist,
Joseph Addison Tõi esile novelty/uudsuse mõiste, Picturesque Tourism. Variantide rohkus. Ta oli Prantsuse stiilis regulaarparkide vastu, samas kui vabakujunduslik park meeldis talle. Tema arvates peaksid vahelduma salud ja avatud vaated. Sõnastab Capability Browni loodud maastikke. Uvedale Price - Esmakordselt loetleb üles, mis peab maastikul alles olema varemed, hurtsikud/onnid, vana lagunev küün/talu/laut, vana vesiveski, vesi jne. William Gilpin Pitoresksed elemendid: on krobelisus, lõhutud murtud vaated ja objektid, tume foon, madalam vaatepunkt. Ilu on seotud harmoonia ja proportsiooni õpetusega. Ehk ilu on harmoonia ja proportsioon. Subliimne - see on grandioosne, erakordne, hirmuäratav, aukartustäratav, ohtlik. Glaude peegel Lorraini leiutatud võte. Kumerjas klaas, mis pannaks objekti ette, tekitab sees huvitava perspektiivi. Pehmendab kõik piirjooned ja tekitab sumeduse. Gilpin esimene, kes seda kasutama hakkab. Alates 18
Suuremate mugulate eeliseks väiksem koorimiskadu. Mugulate suurus sõltub: - saagikusest, - mugulate kasvutihedusest. Saagikus oleneb: - kasvuperioodi pikkusest, - mugulate keskmisest kasvukiirusest päevas. Koore omadused Olulised kvaliteedinäitajad on: - koore paksus, - koore kinnisus, krobelisus. Eelistatakse kinnist ja õhukest koort. Koorimiskadu on keskmiselt 10 15% mugula massist, olles suurem väiksematel ja väiksem suurematel mugulatel. Krobelise koore esinemine vähendab mugula kvaliteeti (raskendab pesemist, rikub välimust). Varajastel sortidel on koor enamasti õhuke, sageli liiga lahti. Lahtine koor soodustab mugulate: - koristusjärgset kuumenemist, - närtsimist, - mädanike teket,
Eripindala 2 2 mõõtühikuks on m /kg; mõnikord kasutatakse ka suurust m /g. Kasvupinnase eripindalale avaldavad mõju koostisosakeste suurus ning pinna iseloom. Mida peenematest osakestest kasvupinnas koosneb, seda suurem on tema eripindala. Seega on savikate pinnaste eripindala suurem võrreldes liivapinnastega. Eripindala suurendavad ka pinnaseosakeste krobelisus ning neile kleepunud setted, aga ka orgaanilise aine rohkus. Nii näiteks on 2 ümarateralise tüüpilise liiva eripindala 700 … 2000 m /kg, 2 murenenud ning rauasetteid sisaldava peenliiva eripindala on 5000 … 20000 m /kg