konflikti olemuse ja tegelikkuses asetleidnud faktiliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selles, et jõuda teatud õiguslike tähelepanekuteni. Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Jur otsustusprotsess on vastavalt kas üldise otsustusprotsessi või üldise arg erijuht. Neljas piirikivi: jur arg on tänapäevase riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav nii legislatiiv- kui ka täidesaatva võimu poolt. Iga poliitiline süsteem, mis ennast õigusriigina defineerib, ei ole tegelikkuses õigusriik. Eksisteerib traditsiooniline riigiõiguslik mõtlemine, mis kas kont või common law’s lähtub õigusriiklikest asjadest, eelkõige võimude lahususest, mis võimaldab jur arg kontrolli all hoida ja seda kritiseerida. Nt parlamendis toimuvad debatid, kohtuinstantside mitmeastmelisus. Need piirid iseloomustavadki jur arg mänguruumi mandri-Euroopas.
saamiseks ja teadmise saavutamiseks. Hüpoteesi tunnused: - Positiivne või negatiivne oletus - Eelotsustus, uurimisülesanne, tõdemus - Võib olla kaasas ka nõue vastata uurimisülesandele - Asukoht ei ole määrav, kuid järeldusotsustuses peaks ta asuma 9. Mis on vastuargument? Tooge näiteid argumentidest argumentide vastu. Mõneti erinev on vastuargumendi otstarve. Jutt vastuargumendist tähendab, et sellele eelneb mingi kritiseeritav väide või argument või muu diskursus. Otsustav ehk radikaalne vastuargument on sihitud kritiseeritava väite või diskursuse täielikule ümberlükkamisele ehk kummutamisele. Mõõdukas vastuargument on suunatud kahtluse või küsimuse tekitamisele. Küsimus või kahtluseavaldus iseenesest mõistagi ei ole vastuargumendid: vastuargument – olemaks argument– peab samuti vastama kõigile argumendi tarvilikele tingimustele. Kuid vastuargumendis lisandub tavalisele
2) Juriidiline otsustusprotsess peab alati võimaldama ratsionaalset vaidlust, mille sisuline külg on määratud eluliste asjaoludega. Sisuline vaidlus peab olema piisav selleks, et hakata jõudma teatud järeldusteni. 3) Juriidilist otsustusprotsessi ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Protsess on üldise otsustusprotsessi või argumenteerimise erijuhtum. 4) Juriidiline argumentatsioon on tänapäeva riikluse tingimustes teatud osas kontrollitav ja kritiseeritav nii legislatiivse kui täidesaatva võimu poolt. Mitte iga riiklik ühiskond, mis ennast õigusriigina defineerib, pole tegelikkuses õigusriik. Võimudel lahusus võimaldab juriidilist argumentatsiooni nii kontrollida kui ka kritiseerida. Näitena parlamendis toimuvad vaidused ja kohtuastmete mitmeastmelisus. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni ,,mänguruumi" koninentaal-euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on
suured. Riive intensiivsus kas suur, keskmine või väike. Eesmärgi tähtsus kas suur, keskmine või väike. Punane tuli valgusfooris väga väike riive (intensiivsus), aga väga suur eesmägipärasus. Peaministri solvamise eest kehtestatakse vanglakaristus mitte alla 10 aasta riive tugevalt üle keskmise (suur) (üle 10 aasta elust ära anda on suur), eesmärgi tähtsus alla keskmise (väike) (peaminister peab olema kritiseeritav, sest tema tehtud otsustele ei rakendu õiguslikku tagajärge; USA-s on suur sõnavabadus, solvata avaliku elu tegelasi [The People vs Larry Flynt]). Pantvangi võtmine, politsei eriüksus laseb pantvangi maha riive intensiivsus väga suur, eesmärgi tähtsus väga suur. Terroristid kaaperdavad reisilennuki võivad sihtida laulupidu, kas kaitsevägi tohib alla tulistada lennuki reisjate ja terroristiga? Skaala on selleks, et aru saada
langetamiseni. 3) Juriidilist otsustamisprotsessi ja juriidilist argumenteerimist ei tohi välja rebida ühiskondlikust kontekstist. Juriidiline otsustamisprotsess ja juriidiline argumenteerimine on üldise otsustamisprotsessi ja üldise argumenteerimise juhud, juriidiline diskurss (p 2) on üldise diskursi erijuht. 4) Juriidiline argumentatsioon on praegusaja riikluse tingimustes teatud ulatuses kontrollitav ja kritiseeritav legislatiiv- ja täidesaatva võimu poolt. Toodud piirid iseloomustavad juriidilise argumentatsiooni „mänguruumi“ koninentaal- Euroopa õigusruumis, õigusteaduse seisukohalt ei oma need aga siduvat tähendust. Õigusteadus on internatsionaalne teadus ja pole õiguskultuuri, kus puuduks JAT. Õigusest olemas olevad erinevad ettekujutused ja uurimisviiside erinevused võivad teadusliku tunnetuse viia erinevatele tulemustele. 2.2. Juriidilise argumentatsiooni teooria struktuur
annaabi.ee 
