Eevale, et kui hea ja kurja puu vilju süüa saate te jumala sarnaseks. Ja see tegi Eeva silmadele himu. Loomulikult Eeva ja Aadam maitsesid neid ning seetõttu aeti nad paradiisist maale, kus nad iseseisvalt hakkama pidid saama. See aga kirjeldab meie elu algust sel planeedil, mida ei tohiks pidada universumi tekkeks ega ka kõige alguseks, aga samas on piibel siiski inimeste poolt kirjutatud ning tol ajal ei olnud maailmatunnetus niivõrd arenenud kui see on praegu. Niisiis oleme me kristlastena osa inimkonnast, kelle kohta Piibel ütleb, et Jumal on selle loonud. Jumal suhtub kõigisse võrdselt, ent patustajaga käitub ta olukorrale vastavalt. Kaugemale meie inimlik loogika haarata ei suuda. Evangeeliumikirjutaja Johannes on selgitanud algust nõnda: "Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus
Samuti on neiul eluterve minapilt ta on õnnelik täpselt sellisena, nagu ta on. Küberkiusamise vastu võideldes on ta öelnud: ,,Kui aus olla, siis muidugi teevad need sõnad haiget, kuid lõppude lõpuks on need lihtsalt sõnad, mida on öelnud inimesed, kes peidavad end oma arvutite taga. Nende hinnangud minu kohta ei ole see, kes ma tegelikult olen, ja ma ei lase sellel end defineerida." kindel identiteet on alus eluterve maailmapildi kujunemiseks. Kristlastena usume, et meie väärtus ja identiteet on antud Jumalast, mitte ei kujune teiste poolt kaela määritud siltidest või kommentaaridest. Loomulikult mõjutavad meid ka kaaslaste hinnangud ja arvamused ning peame olema ettevaatlikud, mida oma südamesse lubada ja mida mitte. See kõik aga ei saa jääda määravaks elu suuna ja eesmärkide kujunemisel. Minakontseptsiooni järgi vaadeldakse 4 mina: Psühholoogiline mina, s.o. meie sisemaailm, meie mõtted,
Filosoofiaga tutvuse algus tundub vähemalt sama ilus. Kokkuvõtvalt võib ölda, et ma alustan oma referaati nagu ,,tabula rasa", täiesti puhtalt lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta. Elu Ludwig Wittgenstein sündis Austrias, ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht Gustav Klimt, Sigmund Freud, Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit. Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe ent sellele vaatamata sai temast
otsimine. Jumalarahu ja maarahu: Jumalarahu ehk treuga Dei ehk pax Dei idee pärineb 10.sajandist. Esimene jumalarahu sõlmiti 976. aastal Le Puy´s, kui piiskop Wildo II hakkas röövlitelt tagasi nõudma kiriku kadumaläinud varasid. Piiskop kustsus kokku rüütlid ja talupojad ning nõudis neilt, et nad vannuksid rahu, ei ahistaks vaeseid ega kirikut, annaksid tagasi kirikuvara ning peaksid end üleval vagade kristlastena. Vandetõotus anti, samuti anti tagasi kirikuvara ja Jumal saatis piiskopkonnale vaikse ja pilvitu rahu. Sellised rahud hakkasid massiivselt levima. Rahuvande eesmärk polnud vaid võitlus vägivallakuritegudega, välja taheti juurida teatud kindlalt laadi vägivald ( nt juhud kus inimesed, kes ei pidanud tungima võõrale maa-alale, tegid seda õiguspärase sildi all). Enam ei võinud igaüks, kes midagi soovis ja kellel selleks võimu oli, tugevama õigusega seda ka saada
Me ei palveta pühakute poole, nagu oleksid nad Jumal. Me palume, et nad kostaksid meie eest taevase Isa ees. Nemad elavad sügavas, isiklikus, armastavas suhtes Jumalaga; nad on tõestanud oma sõprust väljapaistvalt heade tegudega oma ajalikus elus. Me palume, et pühakud iseäranis need, kes meile eriliselt lähedased tunduvad oleksid ka meie sõbrad. Me palume, et need kangelased viiksid meie palved Isa ette. Palved surnu pärast 958 Doktriin pühade osadusest tuleneb meie usust, et kristlastena oleme me ühe perekonnana tihedalt omavahel seotud Jeesus Kristuse Vaimus. Armastuse side muudab meid üheks. Teatud mõttes on kõik Jumala rahva hulka kuuluvad inimesed üksteisest sõltuvad. Meie, kes me veel siin maa peal elame, sõltume meiega Issanda sõpruses ühendatud kristlike vendade ja õdede palvetest ja headest tegudest. Me usume ka, et palved, mis me ohverdame siit ilmast lahkunud vendade ja õdede eest, kes viibivad puhastustules, on väärtuslikud.
annaabi.ee 
