1.12 Etniline koosseis Burunid on rahvusete poolest väga mitmekesine. Kõige suurem protsent elanikest on hutid ja nimelt 85 %. Tutsid moodustavad burundi rahvastikust 14 %. Ülejäänutest on moodustavad enamiku pügemeed, kelle hulka kuuluvad batvad ehk tvaad. Burundis elab veel ka umbes 3000 eurooplast ja 2000 lõuna-aasialast. Võrreldes Burundi naaberriigi Rwandaga on Burundi rahvused rohkem segunenud. 1.13 Usundid Burundis on mitmeid erinevaid uske. Seal leidub nii kristlaseid kui ka moslemeid. Veel leidub seal ka anglikaane ning seal on ka inimesi, kes elavad põlisuskude järgi. 75 % Burundi rahvastikust on kristlased ( 60% neist katoliiklased ja 15% protestandid ), 5 % on moslemid. Anglikaanid on Burundi elanikest 23 % ja põlisusundite järgijaid on umbes 9 % ning musliime on 1,6 %. 5 1.14 Kokkuvõte Tööd tehes ja loodan, et ka töö lugeja saab rohkem teada Burundi rahvastiku kohta. Sain teada ka
vihjab oma luules ja mõtisklustes, et ta sooviks näha tules linna, et sellest siis luuletada. Vinitius läheb tagasi Rooma, Lygiat leidma, ent leiab enda eest suure tulekahju ja kannatavad inimesed. Oma armastatut otsides ta lämbub Rooma tänavatel suitsu kätte, tema päästjaks satub olema Crispus, ning nad satuvad Lygiaga taas kokku. Nero kaaskond ajab tulekahju kristlaste süüks, ning algab kristlaste suur tagakiusamine, kus kõik kristlased vangistati. Nero lõi suured teatrid, kus kristlaseid karistada, ning Rooma rahvast nende rämedate roimadega rõõmustada. Ka Lygia satub vangi, kust Vinitius teda meeleheitlikult vabastada püüab, ent asjatult. Ka Lygia saadetakse surma, ent tema ustav ori Ursus kaitseb teda oma metslasliku jõuga, ning rahvas hakkab talle kaasa elama. Nad paluvad keisri käest armu, ning nad jäävad ellu. Hiljem tõusis Roomas mäss, sest tuli avalikuks, et tulekahjus on süüdi keiser ise, ning ta on tapnud tuhandeid süütuid inimesi
siis liideti selle valdused Itaalia kuningriigiga), kus paavst omas lisaks vaimulikule võimule ka ilmalikku võimu. Frangi riigi lagunemine (843) ja feodaalse killustatuse periood Euroopas nõrgestasid mõnevõrra paavstide autoriteeti ning nende mõju uus tõus saabus koos kõrgkeskajaga. 2.3. Katoliku kiriku struktuur: Kirikuorganisatsioon kujunes välja 10.sajandiks. Katoliku (kr k katholikos – üldine) kirik ühendas kõiki kristlaseid sõltumata rahvusest, seisusest ja riigipiiridest. Alates ristiusu kiriku tekkest jagunes kogu kristlik maailm piiskopkondadeks ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda)
Kristlaste arv hakkas kiiresti kasvama ja 1.-2. saj vahetuseks oli selle vastu võtnud ~5% Rooma riigi elanikest. Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest. Polüteistidest roomlased süüdistasid kristlaseid õnnetustes, sest teiste jumalate solvamine võib kaasa tuua nende kättemaksu. Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. Kõige selle tõttu oli kristlus keelatud usund ning aeg-ajal tuli ette selle pooldajate tagakiusamist, mis siiski ei suutnud takistada ristiusu levikut. 4.5. Kristlik pühakiri:
presbyteros – vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma) usunditega, kus ka oli tavaks keskenduda ühele jumalale, et saavutada surmajärgne õndsus. Kristlaste arv hakkas kiiresti kasvama ja 1.-2.saj vahetuseks oli selle vastu võtnud ~5% Rooma riigi elanikest. Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest. Polüteistidest roomlased süüdistasid kristlaseid õnnetustes, sest teiste jumalate solvamine võib kaasa tuua nende kättemaksu. Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. Kõige selle tõttu oli kristlus keelatud usund ning aeg-ajal tuli ette selle pooldajate tagakiusamist, mis siiski ei suutnud takistada ristiusu levikut. 4.5. Kristlik pühakiri: Kristlaste pühakiri Piibel (kr k biblos – raamat) koosneb kahest osast:
presbyteros vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma) usunditega, kus ka oli tavaks keskenduda ühele jumalale, et saavutada surmajärgne õndsus. Kristlaste arv hakkas kiiresti kasvama ja 1.-2.saj vahetuseks oli selle vastu võtnud ~5% Rooma riigi elanikest. Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest. Polüteistidest roomlased süüdistasid kristlaseid õnnetustes, sest teiste jumalate solvamine võib kaasa tuua nende kättemaksu. Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. Kõige selle tõttu oli kristlus keelatud usund ning aeg-ajal tuli ette selle pooldajate tagakiusamist, mis siiski ei suutnud takistada ristiusu levikut. 4.5. Kristlik pühakiri: Kristlaste pühakiri Piibel (kr k biblos raamat) koosneb kahest osast:
vanem). Kristluse teatav sarnasus teiste (kreeka ja rooma) usunditega, kus ka oli tavaks keskenduda ühele jumalale, et saavutada surmajärgne õndsus. Kristlaste arv hakkas kiiresti kasvama ja 1.-2.saj vahetuseks oli selle vastu võtnud ~5% Rooma riigi elanikest. Monoteistidena keeldusid kristlased teiste jumalate kummardamisest, neile ohverdamisest ja keisrite jumalikustamisest. Polüteistidest roomlased süüdistasid kristlaseid õnnetustes, sest teiste jumalate solvamine võib kaasa tuua nende kättemaksu. Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. Kõige selle tõttu oli kristlus keelatud usund ning aeg-ajal tuli ette selle pooldajate tagakiusamist, mis siiski ei suutnud takistada ristiusu levikut. 4.5. Kristlik pühakiri: Kristlaste pühakiri Piibel (kr k biblos raamat) koosneb kahest osast:
Orjusest keskajal ei räägita, vaid mittevabadusest. Rooma ajal ojad selgelt klass. Keskajal olid indiviidid, orja seisuses indiviid Valencia, Sitsiilia, Portugalis, Hispaanias püsis pikka aega orjandusel põhinev põllumajandus, lisaks majaorjad. Sadamalinnades nt Valencias, Lissabonis, Marselles, Henovas. Ori Vahemere maades kuni 15.-16. sjaandini samasugune kaup nagu igasugune muu kaup turul. Saratseenidest (moslemi) orjad Vahemerel. Ka moslemid võtsid kristlaseid orjadeks. Kataoonias, Portugalis, marselles sai maurus, saratseenlus sünonüümiks orjale. U 30 00 orja aastas käis Sevillast läbi. Lääne-Aafrikaga, tänapäeva Mauritaania, loodi 15. sajandi keskel orjakaubanduslik side. Kirik vaenulik mittekristlastele ja ka skismas lahku löönuile, mittekatoliiklastele. Juute, kes Rooma kirikule ka ei allunud, siiski ei orjastatud. 11. sajandi skismaga hakati ka bulgaarlasi, kreeklasi orjastama. Õigesklikke orjastati ka, kreeklase, tserkessid.
annaabi.ee 
