Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole
Jõhvi Gümnaasim Signe Viiksaar 11. A klass MAGNEESIUM Referaat Juhendaja Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2018 SISSEJUHATUS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. Tema asukoht on kolmandas perioodis. Tema elektronkonfiguratsioon on [Ne]3s2. Magneesiumi ioonil Mg2+ on sama elektronkon- figuratsioon nagu neoonil, sest kaks 3s-elektroni on ioonil puudu. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26. Suhteline aatommass on 24,305. Magneesium on s-element ning asub teise rühma peaalarühmas. Omadustelt on magneesium
Jõhvi Gümnaasium Fosfor- ja lämmastikväetised Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:10A Juhendaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Lämmastikväetised Lämmastikväetised on vees hästi lahustuvad. Lämmastik on meie mineraalmuldades esimene miinimumis olev toitelement ja tema mõju saagikusele seetõttu kõige suurem. Lämmastikuga üleväetamine pikendab aga taime kasvuperioodi, põhjustab teraviljade lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist, keskkonna reostust .
Jõhvi Gümnaasium Areenide esindajad Koostas: Liis Lipp Juhendas: Kristelle Kaarmaa Jõhvis 2011 1 AREENID EHK AROMAATSED ÜHENDID Areenideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad benseeni tuuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. BENSEEN Benseen (varem ka bensool) on aromaatne süsivesinik valemiga C6H6. Benseen on küllastumata ühend, kus süsinike vahel esinevad pooleteistkordsed sidemed: kõik süsinikud on sp2 olekus ehk kolm p-orbitaali asuvad tasapinnaliselt (nendevaheline nurk on 120°) ja
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud
vajalikud mehaanilised omadused, kindlad füüsikalis-keemilised omadused. Tahkeid dielektrikuid kasutatakse lisaks ka kinnitus- ja kaldeelementidena. Vedelaid ja gaasilisi dielektrikuid kasutatkse ka jahutus ja elektrikaare kustutuskeskkonnana. Materjalide klassifikatsioon Pooljuhid (diood, transistor, türistor jm) juhtivuse poolest asuvad juhtide ja dielektrikute vahel, juhtivus sõltub välistest teguritest (valgustugevus, temperatuur). kasutatakse räni ja germaaniumi kristelle. Magnetmaterjalid magnetpehmed ja magnetiliselt kõvad materjalid. kasutatakse raadiotehnikas, valmistatakse südamikke trafodele, kasutatakse püsimagnetitena. neid iseloomustab suhteline magnetiline läbitavus . jagunevad ferro, ferri ja antiferromagneetikuteks. Räni diood Materjalide klassifikatsioon Konstruktsiooni materjalide kasutusvaldkond sõltub nende: mehaanilistest omadustest: tugevus, kõvadus ja elastsus, füüsikalis-keemilistest omadustest:
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ..........................................................................................................
olnud sellised pisikesed alt minemised, mis on tulnud ootamatult. Algklasside õpetaja Aili Jürgenson rääkis seda, et tema on teinud oma õpilastele sellise nalja, et on jätnud kodus lugeda õpikust mingi lehekülje, mida tegelikult õpikus ei ole või sellise ülesande, mida õpikus ei olegi. Õpetajale endale on tehtud selliseid tavalisi nalju. Keemia õpetaja Kristelle Kaarma ütles, et temal on õnnestunud teha õpilastele sellist nalja,et on öelnud neile, et mingi tund jääb ära, aga tegelikult ei jää või midagi taolist, et täna tuleb kontrolltöö, aga tegelikult on hoopis ,,aprill". Õpetajale endale ei ole kellelgi olnud võimalik sellist nalja teha, sest ta on need kohe ära tabanud. Ajaloo õpetaja Jaanus Iva vastas, et tema ise ei olegi eriti õpilastele vingerpussi
Kasutamise kuupäev: 21.22.2013.a, allikas http://www.postimees.ee/2510589/filosoof-kes-uskus- surematust-kirjandus Meos,. I. (2013). Filosoofia sõnaraamat. Kasutamise kuupäev: 20.11.2013.a, allikas http://setcom.ee/tanno/info/is/teave/ained/fil/fil_alu_ttu_meos_filosoofia_sona raamat_2013.pdf Jakapi, R., Kasak. E. (s.a). Makrokosmos II. Kasutamise kuupäev: 22.11.2013.a, allikas http://www.folklore.ee/tagused/nr26/makro.pdf Kristelle,. P. O. (2011). Eight Philosophers of the italian renaissance. Kasutamise kuupäev: 22.11.2013.a, allikas http://www.waggish.org/2011/paul-oskar- kristeller-eight-philosophers-of-the- italian-renaissance/ Kvell, A. (s.a). Filosoofia ajaloo põhijooned ja põhiprobleemid. Kasutamise kuupäev: 13.11.2013.a, allikas: alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/filosoofia- eksam12.doc Meos, I. (2011). Kaasaja filosoofia. Peatükke filosoofia ajaloost. Kasutamise
annaabi.ee 
