Diferentsiaalvärvimine võimaldab eristada bekteri eri tüüpe, kuna mikroobirakud ei värvu ühtemoodi. Spetsiaalvärvimine - võimaldab uurida raku spetsiifilisi koostisosi (nt kapslid, endospoorid, viburid jne) 7. Milliseid värve kasutatakse bakterite värvimiseks? Bakterite värvimiseks kasutatakse aniliinvärve, kuna bakterid on nende suhtes afiinsed. Aniliinvärvide soolad jagunevad aluselisteks ja happelisteks. Aluselised: metüülsinine, kristallviolett, safraniin Happelised: Kongo punane, eosiin, happeline fuksiin, nigrosiin. 8. Milles esineb aluseliste ja happeliste värvidega värvimise erinevus? Bakterirakk neutraalses keskkonnas kergelt negatiivne laeng. Seega aluselised värvid seonduvad kergesti ja toimub raku värvumine. Happelisete värvide puhul ei toimu värvide difundeerumist rakku, vaid värvub rakku ümbritsev taust. See on aluseks värvimise jaotamisel positiivseks ehk otseseks ja negatiivseks ehk taustvärvimiseks. 9
16. Millel põhineb gramreaktiivsus? Gram(+) ja gram (-) bakterite rakukesta ehituse erinevustel. 17. Mis funktsioon on etanooli lahusel Etanool peseb gram(-) värvi maha, kuna neil on õhuke PDG ja etanool muutis polüsahhariidse välismembraani läbilaskvaks. 18. Millised on Grami järgi värvimise põhietapid ja kuidas värvuvad neil etappidel GN ja GP bakterid? 1. kuumfikseeritud preparaadile kantakse peale kristallviolett 2. Lugoli lahusega töödeltakse preparaati, jood kinnitab värvi 3. etanooliga pestakse preparaati 4. tehakse täiendvärvimine safraniiniga. 1. ja 2. värvuvad ühtemoodi – kõik violetseks, 3. aga lilla värvus ei pesta maha g(+). lõpuks on g(+) lillad ja g(-) punased. g(-) on maha pestud KV-J kompleks. 19. Millise grami järgi värvimise etapi võib ära jätta? täiendvärvimise safraniiniga. 20. Miks on vajalik peitsi (Lugoli lahus) kasutamine Grami järgi värvimisel?
temperatuurid Baird-Parkeri sööde Staphylococcus aureus kaaliumtelluriit, liitiumkloriid, must munakollane, sulphamezathine 37 ºC VRBL-agar coli-laadsed bakterid sapisoolad, kristallviolett, (lillakaspunane) neutraalpunane 30 ºC või 37 ºC XLD Salmonella spp. naatriumdeoksükolaat (sapisool) keskelt punane või must naatriumtiosulfaat, raudtsitraat, ksüloos, laktoos, sukroos, lüsiin, fenoolpunane, 37 ºC
Tindi reaktsiooni (pH) reguleerimiseks kasutatakse ammoniaaki ja soolhapet ning antifriisina glütseriini ja glükooli. 5 Kasutusel on ka värvilised aniliintindid - punane (värvaineteks eosiin, rodamiin B, happeline fuksiin ), sinine (metüülsinine, happeline sinine K) ja roheline (briljantroheline, metüülroheline), violetne (aluseline violett K, happeline violett, kristallviolett). Aniliintindid ei ole veekindlad, nende vastupidavus erinevatele keemilistele ühenditele ja eriti valguse toimele on nõrk. Aluste mõjul kaotavad aniliintindid värvuse ja lagunevad. Aniliintintidega kirjutatud dokumentide pikaajaline säilitamine on problemaatiline. Trükivärv Koosneb: PIGMENDIST (tahm, värvained); SIDEAINEST (värnitsad, vaigud, lahustid) ja LISANDITEST (sikatiivid, seep, vaigud, pigi) Printeritüübid LÖÖKPRINTERID LÖÖGITAPRINTERID
fosfataase jmt). Spiroheetidel asub vibur periplasmas ning selle endoviburi abil bakter liigub. 20 2.2.2. Peptidoglükaan Bakterid jaotatakse kaheks (kolmeks) suureks grupiks vastavalt sellele, kuidas rakud värvuvad Grami väljatöötatud metoodika järgi. Rakke värvitakse kristallvioletiga, rakke pestakse ning värvitakse uuesti safraniiniga. Kristallviolett on violetne värvaine ning raku värvumine sõltub peptidoglükaankihi paksusest. Gram-postiivsetel on peptidoglükaankiht nii paks, et kristallvioletile järgneva pesemisega värvainet välja ei pese. Gram-negatiivsed on õhukese peptidoglükaankihiga ning pesemisel tuleb kristallviolett rakust välja ning bakterid värvuvad safraniiniga värvides roosaks. On olemas ka kolmas rühm baktereid Gram-varieeruvad, need on bakterid, mida ei saa kindlalt paigutada
annaabi.ee 
