tekib märgaladel, nim ka soogaasiks.kaevandustes kogubeb söekihtide peale ja vahele, tuntakse ka kaevandusgaasina.leidub teda looduslikus gaasis olenevalt leikohast 70-90%, aga ka naftagaasides ja lahustatuna veidi ka naftas.palju on teda ka atmosfääris.peamised tekitajad on riisipõllud ja ka loomakarjad nt lambakarjad.omadused.värvuseta,maitseta, lõhnata,õhust kergem gaas.vees ei lahustu.raskelt veeldatav.veekogudes moodustab vee molekulidega tahkeid kristallaineid-hüdraate.kasutus.valdav osa kasutatakse kütusena, toodetakse veel metanooli ja ammoniaaki.etaan:leidumine looduses on sama, mis metaanil.omadused:värvuseta, lõhnata, nõrgalt anesteetilise toimega, vees praktiliselt lahustumatu gaas.propaan:leidumine.looduslikus gaasis(sisaldus kuni 15%) ja lahustatuna naftas(töötlmise saadustes 2%).kasutus.segu propeeni ja butaaniga kõrgahju kütusena, segus hapnikuga aga terase lõikamisel ja keevitamisel.segu butaaniga on
Difaktogramm on peegeldunud röntgenkiirte intensiivsuse üleskirjutis röntgenkiirte langemisnurga suhtes. Braggi võrrand: nl=2dsinq, kus d on aatomipindade vaheline kaugus, l röntgenkiirte lainepikkus, q kiirte langemise nurk. Difaktogrammi interpretatsioon: vastavalt nurgale, mille juures on refleks, määratakse selle piigi d väärtus. Kõikide piikide suhtelised kõrgused on intensiivsused. Suht. inten.-sed määratakse kõige intensiivsema refleksi suhtes. Kristallaineid on võimalik identifitseerida seetõttu, et iga puhas kristallaine omab ainult sellele ainele omase d väärtuste komplekti. 17. Puistematerjal on materjal, mille osakeste läbimõõt on >500mm. Pulbrite osakeste läbimõõt on 100-500mm. Pulbriliste materjalide puhul eristatakse eripindu:1) üldine eripind – välispind+ sisepind; iseloomustatakse m2/l; 2) sisemine eripind – pooride pind. Poorid jaotatakse läbimõõdu järgi: a)mikropoor <1nm; b)mesopoor 2-50nm; c)makropoor >50nm
(teemant) võre sõlmpunktides neutr aatomid, mis on üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall sõlmpunktides on pos ioonid; *kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vah sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad vaikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Kristalseid aineid on võimalik identifitseerida röntgenanalüüsiga (põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil) nii puhtal kujul, kui segudes amorfsete ainetega (amorfsetest läheb kiirgus läbi murdumata) kui segudes teiste kristallidega (max 6-7 ainet, kuna igal ühel on erinev difraktsioon). 21.
üksteisega seotud kovalentsete sidemetega; *molekul sõlmpunktides neutr molekulid, mis seotud nõrkade jõududega (naftaliin) (kõige pehmemad ja nõrgemad; enamik kristallilisi aineid); *ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; * metall sõlmpunktides on pos ioonid; *kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vah sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad vaikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Looduslike kristallide kuuluvust ühte või teise kristallsüsteemi määratakse kristalograafia põhiseaduse alusel (kehatahuliste nurkade jäävuse järgi): igas süsteemis tahkude vahelised nurgad on konstantsed, st et ka moonutatud kristallvormi puhul jäävad tahkudevahelised nurgad muutumatuteks (mis on iseloomulikud antud aine kristallile)
enamik kristallilisi aineid); · ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; · metall sõlmpunktides on positiivsed ioonid; · kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vahelised sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Klassifitseerimine paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Kristalsete ainete identifitseerimine - Enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad väikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Kristalseid aineid on võimalik identifitseerida röntgenanalüüsiga (põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil) nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega (amorfsetest läheb kiirgus läbi murdumata) kui segudes teiste kristallidega (max 7-8 ainet, kuna igal ühel on erinev difraktsioon). 24
kristallilisi aineid); ioon sõlmpunktides korrapäraselt vahelduvad katioonid ja anioonid; metall sõlmpunktides on positiivsed ioonid; kihilised ahelalised kordinatiivsed võred erijuhud, kihtide vahelised sidemed nõrgad, kihis eneses tugevad. Klassifitseerimine paiknemise geomeetria järgi kuubiline, tetragonaalne, rombiline, heksagonaalne, monokliinne, trikliinne, trigonaalne. Kristalsete ainete identifitseerimine: enamik kristallaineid on polükristallid (koosnevad väikestest monokristallidest): korrapärane siseehitus, ebakorrapärane väliskuju. Kristalseid aineid on võimalik identifitseerida röntgenanalüüsiga (põhineb röntgenkiirguse difraktsioonil) nii puhtal kujul kui segudes amorfsete ainetega (amorfsetest läheb kiirgus läbi murdumata) kui segudes teiste kristallidega (max 7-8 ainet, kuna igal ühel on erinev difraktsioon). 25. Millistel juhtudel toimub keemiline reaktsioon elektrolüütide vesilahustes
annaabi.ee 
