Meeste rõivastus oli küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone. Püksid olid aga alati ühte tooni-valged. Torukübar sai moodsaimaks peakatteks. Tumedad toonid kujunesid üpriski tavaliseks. Tänavariietuseks oli palitu ja silinderkübar. Lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell kuulusid ehetena mehe tualeti juurde. 19.sajandi kotid olid kroogitud ja rikkalike kaunistustega. 19.sajandil tuli moodi krinoliin ehk kellukesekujuline kohev seelik, mida toestas traatraam. Aja jooksul muutusid krinoliinkleidid aina suuremaks ja uhkemaks, suurenes ka raam, mille peale kõik kleidikihid laotati. Krinoliin võis olla kuni 180cm suuruse läbimõõduga. Tänapäeval peetakse krinoliini kõige surmavamaks moeleiutiseks. Kuna krinoliin oli kerge, oli tuulise ilmaga väga raske liikuda. Kandjal võis seelik tuulehooga üle pea lennata ja halval juhul tõstis tuul daami õhku ning vedas vette
Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus
Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati värvilisi materjale. Mehe tualeti juurde kuulusid ehetena ainult lipsunõel, mansetinööbid ja taskukell, mille kett rippus risti üle vesti. Tänavariietuseks olid palitu ja silinderkübar. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt
saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus, dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft, brokaat terava ninaga kingad/saapad 19 saj. II pool korsett, krinoliin (1840-70) uued kangad 19. saj. lõpp N: S-siluett, suured varrukad, 20 saj. Algus korsett, kübarad, püksseelik, pluus, rinnahoidja M: smoking, sabakuub, vildist/õlest kaabu, soni spordirõivastus samet, atlas, sifoon, elastsed kangad kummitripid 20.saj moetööstuse plahvatuslik areng naiste võrdõiguslikus
Järgmistena tulid masinad nööpide etteõmblemiseks ja nööpaukude tegemiseks. Trikotaazi kudumisel võeti kasutusele uued masinad, mis töötasid modernse elastikniidiga. Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping
N: baletti kingad, madalad kingad paelte ja tuttidega M: terava ninaga kingad, saapad Soengud ja peakated: N: moodustasid stiilse terviku, dekoratiivsed ja fantaasiarikkad, suured kuhilad M: lühikesed ja lokkitud juuksed, bakenbarrid ja vüntsid, silinder 1840. a RÕIVASTUS 19. SAJ. II POOLEL 1840-1870 teine rokokoo Naised: 1840. a - sale vöökoht - korsett, krinoliin - pihaosa lõppes eest terava kolmnurgaga - kuplikujuline seelik - valged kraed ja kätised - sügav dekoltee Mehed: Teine rokoko - praktiline - kuub, püksid, vest - odavad ,,luksusesemed" - pruun, hall, ruuduline, triibuline ülikond - kindad, jalutuskepp - must saapad Soengud: N: madalad, rippuvad lokkid, pärg ümber pea M: ümarapõhjaline viltkaab, õlgakaab, sonimüts 1870-1890 Turnüür Naised:
Noorukitel garderoobi suurus. 5. Mina rõhutamise teooria. (Universaalne, sünnipärane). Isiksuse rõhutamine. .................. Riietuse uurimise ajalugu (sellest me eriti ei räägi). 1. Varajane huvi riietuse sotsiaalpsühholoogiliste aspektide vastu (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus) Kaks eeldust: 1) feministlik liikumine; 2) tööstusrevolutsioon. Enne oli naistel vaid üks kodukleit ja kask pidukleiti (või oli vastupidi?). Kui tuli mood, oli vaja neid rohkem. (Krinoliin????seelikud islaminaistel???) Georg Simmel (1904)- I riietuse uurija (sotsioloog). Andis esimest korda seletuse, miks mood tekib. Allanõristumise teooria (klassiteooriast lähtuvalt)- kõrgklass võtab vastu riietusstiili ja see imbub madalamasse- madalam klass matkib kõrgklassi väga agaralt. Paul Nystrom (..... 2. Varajased teooriad riietumise kohta. 19. saj. algus. Instinkti teooriad. Enne kirjas teooriad- 1-5. (Westermach...) 3. Riietuse teadusliku uurimise algus.
annaabi.ee 
