tõendama. Pensioniameti peadirektor kehtestab oma käskkirjaga (jõustunud 2008) isiku tõendamise korra, millega kohustab töötajaid tegema väljamakseid üksnes suure turvalisusega dokumentide, st passi ja juhilubade alusel. Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Margust karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173
välja antud. Sel juhul seal sätestatu kehtib ja kuna see on ka loogiliselt põhjendatud, siis peaks Magdaleena siiski pensionit soovides esitama passi või juhiloa. Selleks peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli juba pensioniikka jõudnud. 4. Lahenda ülesanne . Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173
} Kapitalistlik süsteem, millele on omane äärmuslik konkurents, püsib koos jõul, mitte kokkuleppel. Sotsiaalset korda hoitakse ülal valitseva klassi, mitte kogu elanikkonna huvides. } Igaühele on omane naudingutele püüdlemise soov. Kapitalistlik ühiskond toetab egoismi. Olles egoistlik ja püüdes naudingut saada iga hinna eest, on inimesel suurem kalduvus kuriteo sooritamisele. } Kriminaliseeritakse eelkõige töölisklassi kuritegusid. } Kõrgklassi esindajad panevad toime kuriteo juhul kui (a) neil on võimalus saada ebaseaduslikku kasu; (b) neil puudub moraal. } Kuritegevus on vaesuse funktsioon. } Majandussüsteem suurendab inimeste ebasoodsas olukorras olemist, ning suurendab nende kalduvust kuritegevusele. } Peaaegu iga kuritegu kaob ära, kui ühiskond läheb üle kapitalismilt sotsialismile. Ralf Dahrendorf (1929-2009) }
teistsugune. Ajaloos on olnud selliseid kultuure, kus teatud east peale toidupuudusel pidid lapsed oma vanemad ära tapma. Õigustatud tapmist vaatame hädakaitse juures. Öelda, et piir on selge ja olemuslik, on keeruline. Selle piiri defineerivad erinevad õiguskorradki erinevalt. Mõnes riigis on hädakaitse piiratud, mõnedes kohtades lubatud rohkem. Märgistamisteooria mõtleb selle kohapeal, et meie suhtumine teosse muutub, kui tegu seaduse järgi kriminaliseeritakse. 2. Kuritegelikuks käitumiseks tunnistavate tegude piirid määratakse politsei poolt selle aktiivse tegevuse läbi Päris õigeid piire seadusest ei saa ning õigete piiride leidmiseks tuleb järgida politsei tegevust. Tuleb välja, et politseil siiski ressursse ei jätku ning on leitud, et tegelik piir hõlmab vähem tegevusi kui seaduse järgi. Näiteks politsei aktiivsus intellektuaalse omandiga seotud kuritegude puhul on üpris väike. 3
hankimisel; jne 2) Füüsilise isiku kontrollimine, Objekti kontrollimine, Kontrollproovi võtmine, Keskkonnajärelevalvealased ettekirjutused, Keskkonda kahjustava tegevuse peatamine, Omavolilise ehitise likvideerimine, Ettekirjutuse vaidlustamine, Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine, muutmine ja peatamine. 43. Keskkonnavastased süüteod ja sanktsioonid 2011 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega kriminaliseeritakse keskkonnavastaseid tegusid mis seni olid käsitletavad väärtegudena või üldse sanktsioneerimata, sätestatakse keskkonnavastaste süütegude peatükis täiendavalt karistus mitte üksnes kahju põhjustamise vaid ka olulise kahju ohu põhjustamise eest. Oluliselt on muudetud ka keskkonnasüütegude sanktsioone. Juriidilise isikule on keskkonnasüütegude korral jätkuvalt kohaldatav rahaline karistus.