määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld Teos on kuriteo tunnused (st et karistatakse ainult kurteo eest) Aegumistähtaeg on möödunud
loetakse sünnipäevaks ekspertide määratud sünniaasta viimane päev; kui vanust määratakse minimaalse ja maksimaalse aastate arvuna, lähtutakse minimaalsest aastate arvust. Arvestada tuleb mitte ainult kriminaalkoodeksi, vaid ka teiste õigusaktide norme. Samuti on määrav süü, kas kuritegu on toime pandud teadlikult või ettevaatamatusest. Nagu 5 täiskasvanute puhul, vabastatakse alaealine, kes keeldub kuriteo lõpuleviimisest, kriminaalvastutusest. Kohtupraktika on näidanud, et umbes poole kuritegudest panevad alaealised toime grupiviisiliselt. Sageli on organiseerija, õhutaja täiskasvanu, kellel juba on kuriteokogemus. Sellisel juhul on kuriteo kvalifitseerimiseks mitmeid võimalusi. Kui alaealine on juba jõudnud kriminaalvastutuse ikka, vastutab täiskasvanu kui kaasosaline (KrK art. 150), kui alaealine ei ole veel nii vana, vastutab täiskasvanu nii art. 150 järgi kui
Tavaliselt tehakse esimesed pakkumiseed noortele väga soodsatel tingimustel näiteks pakutakse neile esimesed kolm korda tasuta, väiksed laenud kuni üheks kuuks 1% päevas, mõne varastava eseme eest. (Wahl,Eik 1998: 44). 12.UIMASTITEGA SEONDUVAD KRIMINAALVASTUTUS Eesti kriminaalkoodeksis on mitmeid paragrahve, mis otseselt või kaudselt puudutavad narkootilisi aineid, alkoholi, nende tarvitamisest, hoidmist jne. Kui inimene paneb purjuspäi või narkouimas toime kuriteo, ei vabane ta kriminaalvastutusest, vastupidi, joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim. (KrK §12, 38). 12 Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise, edasisaatmise, tarvitamise või lihtsalt nende hoidmise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kriminaalvastutusele võetakse ka juhul, kui tegu on väga väikeste kogustega. Kuid kriminaalkoodeks annab ka võimaluse vastuseta pääseda tuleb
Teatavate raskemate kuritegude eest kannab vastutust ka 13 aastane isik. Vanuse ülempiiri kindlaks määratud ei ole. Kriminaalvastutusele ei kuulu isik, kes kuriteo toimepanemise ajal oli süüdimatus seisundis, s.t. ta ei olnud võimeline endale aru andma oma teost ja seda tegu juhtima vaimuhaiguse, vaimutegevuse ajutise rikke, nõrgamõistuslikkuse või muu haigusliku seisundi tõttu. Isik, kes pani teo toime joobeseisundis, ei vabane kriminaalvastutusest. Kriminaalvastutusele ei võeta isikut, kess pani teo toime hädakaitses, kui ta sealjuures ei ületanud hädakaitse piire. Samuti ei vastuta teo eest inimene, kes pani selle toime hädaseisundis. Diplomaatilist puutumatust omavate isikute kuritegusid lahendatakse diplomaatilisi kanaleid pidi. Diplomaatilist puutumatust omav isik võidakse võtta kriminaalvastutusele, kui selleks saadakse riigi poolt nõusolek.
Karistamisele ei kuulu ka isik, kes pani kuriteo toime süüdivusseisundis, kuid enne kohtuotsuse tegemist jäi vaimuhaigeks, mille tagajärjel ta ei olnud võimeline endale oma tegudest aru andma või neid juhtima. Sellise isiku suhtes võib kohtu määramisel kohaldada seaduses ettenähtud mõjutusvahendit, pärast tervenemist aga võib ta kuuluda karistamisele, kui ei ole möödunud seaduses sätestatud tähtajad või ei ole teisi aluseid tema vabastamiseks kriminaalvastutusest või -karistusest. Õigusnormid kohustavad vastavaid kohtueelse uurimise institutsioone (nt politsei) ja kohut tuvastama, kas on leidnud aset kriminaalõiguserikkumine (on toime pandud kuritegu) ning tuvastama kahtlusealuse süütus või süü ning süü tuvastamise korral õiguserikkujat (kurjategijat) karistama. Esitame tuvastamise osas nähtused just selles järjekorras: süütus või süü. See tähendab, et demokraatlikus ühiskonnas ning riigis kehtib süütuse
annaabi.ee 
