2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele; 3) protokolli lisad. Protokollis ei ole lubatud teha järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi. Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 märgitud kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. 10. Tähtajad ja kohtukulud Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (nt riigilõiv) ja kohtuvälised kulud(nt esindaja kulud, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest). Hagimenetluse kulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti, TsMS § 162 lg 1. Samas kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuudes on väljendatud näiteks tähtaeg, mille saabumisel ei saa enam apellatsioonkaebust esitada
koopia süüdistatavale ja kaitsjale. Kaitsja koostab kaitseakti ja saadab selle kohtusse. Menetluslikud diversioonid Kohtumenetluse variandid laias laastus: - Üldmenetlus – klassikaline kohtumenetlus, lahendatakse nii õiguslikke kui ka faktiküsimusi, uuritakse tõendeid. - Kokkuleppemenetlus – võimalusi on vähem, tõendeid ei uurita, põhimõtteliselt on otsus teada. - Lühimenetlus – tõendid tulevad ainult kriminaaltoimikust, rohkem tõendeid kohus ei näe ei saa ei uuri, tunnistajaid ei kuulata. - Käskmenetlus – tagaseljamenetlus, kus kohus teeb kiirelt otsuse ära. Lühimenetluse positiivsed ja negatiivsed küljed: Siin peetakse istung. Seal kedagi üle ei kuulata, aga kõik saavad sõna. § 233 lg 1 – positiivsed küljed: kulub vähem aega, vähem ressursse, uusi tõendeid juurde ei tule. Positiivne – ei ole vaja kannatanu nõusolekut. Uute tõendite puudumine on ka negatiivne?
varustatuna toimiku numbri ja uurija allkirjaga, pitseeritakse ja jääb teatab ta protsessiosalistele, millal kohtuotsus istungil kuulutatakse või uurija kätte hoiule. Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel kohtu kantselei kaudu teatavaks tehakse. esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile. (3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks: võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega · klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278); tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle. · seda, et kohus võib sõltuvalt asjaoludest omal äranägemisel:
Asja arutava kohtu või prokuröri esimesel nõudmisel määruse kättesaamisest; esitab uurija nimetatud ümbriku kohtule või prokurörile. 9 Page 10 of 24 (3) Pitseeritud ümbrikku hoitakse eraldi kriminaaltoimikust. Andmetega Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks: võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278); tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle. seda, et kohus võib sõltuvalt asjaoludest omal äranägemisel:
3) protokolli lisad. Kui protokollis on esitatud järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi, siis märgitakse protokollis järeldusteni jõudmise viis ja selle isiku andmed, kes on eriteadmistele tuginevad järeldused teinud. Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge. Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga tutvumise ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta tehtud avaldused, protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse samasse protokolli.
(3) Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt. (4) Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti. (5) Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras, kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib esitada küsimusi ka kirjalikult.