Ühendamise määrusele tavaliselt eelneski süüdistusakti tegemine, kust sai juba kõik olulised andmed ka määruse koostamise jaoks. Määrusesse pidi kirjutama ka ühendamise või siis lõpetamise põhjuse ja konkreetsed seaduseviited nendele. Seega tuli ka määruste koostamise puhul uurida karistusõigust reguleerivaid seadusi. Lisaks määrustele koostasin dokumentidest veel vahistamistaotlusi (lisa 6) ning asitõendi vaatlusprotokolli (lisa 7). Tihti anti mulle ka lihtsalt kriminaaltoimik, ilma konkreetse ülesandeta koostada selle põhjal mingi dokument, ning paluti mõelda, vastavalt toimikus sisalduvatele asjaoludele, mis ma konkreetse kriminaalasjaga teeksin: kas asi lõpetada või saata kohtusse või kohaldada mingit muud menetlusliiki või oleks vaja ühendust võtta uurimisasutusega täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks jms. Lisaks erinevate dokumentide koostamisele, tutvusin praktika raames ka karistusõiguse menetlusliku poolega
apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse:
Nad astusid Eesti riigi vastu ja tegutsesid hoopis teise, Eestile vaenuliku riigi huvides, kasutades rüüstamist ja lõhkumist üksnes abivahendina oma eesmärkide saavutamiseks."10 Selleks ajaks ei olnud avalikkusele ega ajakirjandusele esitatud mingeid selgeid tõendeid ega ole esitatud siiamaani et akendelõhkumine oleks olnud kuidagi poliitiline akt. Veel enam, hilisemad uurimised on näidanud, et mitmetel lõhkujatest ja vägivallatsejatest oli kriminaaltoimik olemas juba varasemast. Tegelikult on ju loogiline, et kui kesklinnas on 5000 inimest ja politsei on peaaegu täies koosseisus kogunenud mingi ühe punkti ümber antud juhul Tõnismäele , siis seadusest mitte hoolivad inimesed kalduvad olukorda ära kasutama ning asuvad teistes kohtades varastama ja lõhkuma. Et päevane meeleavaldus oli spontaanne, siis ei olnud ka ühtegi autoriteeti, korraldajat, kes oleks enda peale võtnud korra eest hoolitsemise, kui politsei liikus kuhugi mujale.
apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse:
viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast. (6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse. (7) Kui kriminaaltoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus. Kriminaalmenetluse seadustiku §321 sätestab apellatsiooni vormistamise korra: (1) Apellatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vahistatud süüdistatav võib apellatsiooni vormistada ka selgelt loetavas käekirjas. Prokuratuuri ja kaitsja koostatud apellatsioon edastatakse kohtule ka elektrooniliselt. (2) Apellatsioonis märgitakse:
6. (...) Kuna KrMS § 248 lg 1 kohaselt ei ole kohtul kokkuleppe muutmiseks volitusi, rikkus maakohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. See viga annab KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õiguse kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada. (...)Sellises olukorras tuli 44 1 kriminaaltoimik KrMS § 341 p 3 alusel prokuratuurile tagastada. 7. Mõttekäiku, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus tuleb jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas, ei muuda ka asjaolu, kui kaitsja soovib taotleda maakohtu istungil riigi õigusabi suuruse kindlaksmääramist kokkuleppe sõlmimisele järgnenud kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Kuna kokkuleppemenetluses ei ole
annaabi.ee 
