5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
kirjavahetuses paljude teadlastega, sealhulgas Benjamin Frankliniga. Saavutanud tuntuse ning rikkuse lähenes Marat kõrgklassile. Peale seda hakkas tema enda tervis halvenema: nahahaigus süvenes Jean Paul põdes nahatuberkuloosi, lisaks sellele oli tal sügelev kohati leemendav ja kohati kuiv allergiline nahalööve. Haiguse leevendamiseks tuli tal tihti aega veeta end vannis leotades. Ühiskondlikpoliitiliste probleemide vallas avaldas ta 1780. aastal Neuchatelis teose "Kriminaalseadusandluse plaan". Suuresti vääris tähelepanu raamatu algus, milles autor käsitles riigivõimu olemust ning ühiskondlikke suhteid. Marat rõhutas riigi vägivaldset olemust ja tegi järelduse, et vaestel ja nõrkadel on õigus jõuga ennast vabastada rõhumisest. Ta vastas eitavalt küsimusele, kas vaesed peavad austama seadusi. Kuna ta oli demokraat suhtus ta eitavalt nn. riiklike kuritegude mõistesse ja leidis, et monarhi tapmist tuleb karistada nagu tavalist roima. 1784
aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne heastamine. Ka rehabiliteerimine sisulises plaanis saab alguse ikkagi just parteilaste hea nime taastamisest. Esmatähtis oli see, et rehabiliteeritaks vanad kommunistid. Teine oluline moment see, et kui ka hiljem jõutakse nende inimeste rehabiliteerimise juurde kes olid
Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7. KOHTUSÜSTEEM JA EESTI KOHTUD
aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse ajaline kehtivus
likvideeriti, sealt inimesed vabastati, siis need inimesed, kes olid metsavennad, nende puhul polnud tegemist rehabiliteerimisega. Puudutas paljuski ka rahvaid- nt tšetšeenid, kes 1944 pea täies koosseisus küüditati. H mõistes need rahvad, keda represseeriti, ka rehabiliteeriti. Rehabiliteerimisega kaasnes ka repressiivpoliitika teisenemine. H ajal repressioonid ei kadunud kuhugi, brutaalne vägivald ühiskonnast ikkagi taandus. Sellele omakorda aitas kaasa ka kriminaalseadusandluse uuendamine, teostatakse just 1950ndate II poolel, 1958 võeti vastu kriminaalseadusandluse alused, kaotati rahvavaenlase mõiste, vähendati karistusaegu jne- pehmendati repressiivset seadusandlust. Tegemist oli valikulise rehabiliteerimisega- oli mõeldud parteilaste vastu tehtud ülekohtu heastamiseks. 5.Võimustruktuuri reorganiseerimine H valitsemisajal leiavad aset olulised muudatused riigivalitsemises. Protsess sai täie hoo sisse vaid
annaabi.ee 
