KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit
Horvaatia - Horvaatias on abort lubatud vabatahtlikult esimese 10 rasedusnädala jooksul. Iirimaa - Iirimaal on abort lubatud üksnes naise elu päästmiseks. Island - Islandis on abort lubatud naise elu, vaimse või füüsilise tervise päästmiseks, majanduslikel ja sotsiaalsetel põhjustel vägistamise või intsesti või loote väärarengu korral. Kanada - Kõige enam on abordi üle vaieldud Kanadas, kus abordiseadus oli pikka aega küllalt konservatiivne. Vastavalt 1971. aasta kriminaalkoodeksile otsustasid abortide lubatavuse haiglakomiteed. Nüüdseks võib naine ise otsustada, kas teha aborti või mitte. Kreeka - Kreekas on abort lubatud vabatahtlikult, üldjuhul kuni 12 nädala jooksul, kauem vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtudel. Küpros - Kuni 1974. aastani oli Küprosel abort lubatud üksnes elu päästmiseks. Praegu on abort lubatud ka vaimse või füüsilise tervise säästmiseks või vägistamise, intsesti ja loote väärarengu juhtumitel
vähemoluliste kuritegude osas. CCC-s sätestatud kohtupidamise põhimõtteid ei sätestatud regionaalselt ühtviisi suured erinevused on tuvastatavad juba Lõuna- ja Põhja Saksamaa tolleaegsetes kohtupidamise ülestähendustes, rääkimata muudest paikadest. Ometigi on kõigi kohtupidamiste ühiseks oluliseks jooneks tõendamine, mis andis tõuke kohtuekspertiisi ja selle allharude tekkimisele. 1.2 CCC liigendus CCC on oma põhistruktuurilt kaheosaline preambula e. eessõna kriminaalkoodeksile ja kohtupidamise reeglistik ja koodeks mis sisaldab kokku kakssada üheksateist peatükki. Esimeses osas e. preambulaks on keiser Karl V eessõna ja pöördumine koodeksi kasutajatele poole, märkides ära milleks see koodeks on loodud ja kelle jaoks see on. Teises osas on üksikasjalikult kirjeldatud kohtupidamise reeglistikku ja protseduurilisi reegleid. CCC on siinkohal kirja pandud põhimõttel: ,,Kuriteoks ei saa lugeda tegu, mis ei ole kuritegu Rooma õiguse ja kehtiva seaduse alusel"
Diplomitöö. Juhendaja dots. H. Pisuke, Tartu Ülikool, 1991, lk. 3. 8 H. Pisuke, Eesti ja Euroopa Liit, Autoriõiguse põhimõtted, Mis on autoriõigus?: arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikantselei.ee/failid/Autori_guse_p_him_tted.pdf (12.10.2009) 6 viisil ebaseadusliku kasutamise eest. Olulised muudatused viidi kriminaalkoodeksisse sisse 1999 aastal, mil kaotasid kehtivuse varasemad paragrahvid. Kriminaalkoodeksile lisati uus, 15. peatükk, mis sätestas kuriteod intellektuaalse omandi vastu.9 Seega võib öelda, et esmapilgul uudse instituudina tundunud autoriõigus on olnud Eesti Vabariigi praegusel territooriumil õiguslikult reguleeritud juba rohkem kui 177 aastat.10 Autoriõiguse nurgakiviks Eesti Vabariigis on Põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule11 ja riigi kohustuse tagada autori õigustele kaitse.
bin/mgetdoc?itemid=003673471&login=proov&password=&system=ems&server=ragne11 18 Seega on esmasele koosseisule lisandunud lubamine, kuid ülejäänud koosseisu osad on jäänud samaks. Muus osas võib vaid tõdeda, et seletuskirjast tulenevalt pidi pistise ja altkäemaksu teo raskusastme vahe olema oluline, kuid jõustunud seaduse karistuse suuruse järgi seda järeldada ei saa. Loomulikult on erinevalt Kriminaalkoodeksile altkäemaksu andmine karistatav ka juriidilise isiku poolt teo toimepanemisel, mis tuleneb § 298 lg 3-st ja lg 4-st. Juriidilise isiku vastutusest selles valdkonnas on eelkõige seotud otstarbekuse küsimusega, st välja selgitada juhtorgani isik või tema osalus teos26. Kokkuvõtvalt võib nentida, et altkäemaksu koosseis sai uues Karistusseadustikus just täpselt sellise sõnastuse, mis vastas keeleliselt ja sisuliselt eelnõu seletuskirjale, so siis
annaabi.ee 
