tuur alustanud kuriteo menetlemist NS artikli 226 alusel. NS artikkel 226 koosnes kolmest lõikest, kuid kohtumaterjalidest ei selgu konkreetset lõiget, mida menetluse alustamiseks kasutati. Üldiselt võib aga välja tuua, et NS artikkel 226 nägi ette karistuse kiriku raha või mittepühitsetud, aga usuriitusteks vajalike asjade varguse eest.*53 Kohtumaterjalidest selgub, et tegemist oli kirikukella vargusega surnuaiast. Kohus leidis, et prokuratuur oli kuriteo valesti kvalifitseerinud ja kriminaalkohtupidamise seadustiku*54 („Устав уголовного судопроизводства“) artikli 277 alusel lõpetas kohus menetluse.*55 Kohus lisas, et täidetud on hoopiski NS artikli 233*56 koosseis. NS artiklis 233 sätestatud koosseisu täitmise korral tuli karistus mää- rata varguse koosseisu alusel. Seega oli NS artikli 233 puhul tegemist viitelise normiga, mille alusel tuli karistus määrata sobiva varguse koosseisu alusel. Kuigi nii NS artikkel 226 kui ka NS artikkel 233 asusid
õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üleeelkontrolli vormis. 1938.a Põhiseadus jäi praktikas välja arenemata (Molotov-Ribbentropi pakt). 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Tsiviilõigus- kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaõigus, kaubandusõiguses muudatused, võeti vastu tolliseadustik 1923. Kriminaalõiguses muudatused. 1935 võeti vastu kriminaalseadustik ja samuti kaitseväe kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, vangistuseadustik, maksukaristuse seadustik, distsiplinaarseadustik. 1938 kohtute seadustik, sõjaväe kohtute seadustik, sõjavälja kohtute seadustik, advokatuuriseadustik. 27. Eestiaegne kohtukorraldus Kohtukorralduses jäi süsteem samaks, väikesed muudatused, rahukohtunikke nüüd 54, peterburi kohtupalati asemel riigikohtu palat, talukohtud kadusid ära, erinevad seisuste kohtud kadusid ära. Väiksemaid tsiviilkohtuid ja kriminaalasju
BES ja Talurahvaseadused ( Eesti-, Liivi- ja Saaremaa) jäid kehtima. Tallinnas, Rakveres ja Haapsalus kehtis Tallinna Linnaõigus; Varvas oma linnaõigus; Tartus, Viljandis ja Pärnus Riia õigus. Liivimaal Liivi Maaõigus, Eestimaal Eesti Maaõigus. Muudatused tehti Kaubandusõigusesse, 1923-st Tolliseadustik. Krim.õigus: tehti kõige suuremad muudatused. 1935 aastal jõustus uus Kriminaalseadsutik, Kaitseväe Krim.seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik, Maksukaristuse seadustik ja Distsiplinaarseadustik. 1938 aastal kehtestati dekreediga uus Kohtute seadustik, Sõjaväe kohtute seadustik ja Advokatuuri seadus. Plaanis oli luua 15 seadustekogu, mis ei õnnestunud, kuna Eesti okupeeriti. 27. Eestiaegne kohtukorraldus. Rahukohtunike arv kasvas 54-ni. Rahukogud võtsid üle Ringkonnakohtute funktsioonid. Kohtupalat tekkis Tallinnasse. Vene senati rolli mängis Tartus asuv Riigikohus. Väiksemad
aitasid. 1922 käivitati justiitsreform. Revol tribunalid, mis oli senine ainuke õiguse mõistmise organ, saadeti laiali. Nende asemel seati sisse tavapärane kohtusüsteem, jagunes 3-ks astmeks. Kõige madalam oli rahvakohtud- üks kõrge haridusega kohus, 2 rahva seast valitud kaasistujat. Kõrgem aste kubermangukohus (hiljem oblastikohus), kolmas aste Vm (hiljem NL) Ülemkohus. 1922 võeti vastu ja pandi kehtima ka esimesed seadustikud- kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, hiljem ka tsiviilseadustik. Hakkas tegima nõukogulik kohtukorraldus. 1922 toimus ka tšekaa reorganiseerimine. Tšekaa vormiliselt võttes likvideeriti 1922, sisuliselt siiski mitte, pol salapolitsei jäi alles. Tšekaa oli tegutsenud seni täiesti iseseisvalt, kuulumata ühegi riikliku inst alla, uus salapolitsei, mis sai nimeks GPU (Riiklik Poliitvalitsus), hiljem NL loomise järel OGPU (Ühendatud riiklik Poliitvalitsus), see allus Siseasjade Rahvakomissariaadile
eesmärgil ja et mõistetakse teadlikult liiga kerge karistus selleks, et vältida süüdistatava protesti. Teisalt on käskotsuse vaidlustamiseks piltlikult öeldes vaid süüdistataval vaja öelda, et talle ei meeldi see, mida kohtunik kirjutas, ja käskotsus läheb tühja ning asi tuleb mingis muus menetlusliigis arutusele võtta. Seega on tühja töö tegemise potentsiaal käskmenetluses vägagi tõsine. Käskmenetlus on ilmselt Saksa laen, kuid sugugi mitte hiljutine - ka ennesõjaaegses kriminaalkohtupidamise seadustikus (1934) oli käskmenetlus juba olemas. Käskmenetlust võib võrrelda tsiviilkohtumenetluse tagaseljaotsusega - isikut, kelle suhtes otsus tehakse, ära ei kuulata (tõsi, erinevus on siin selles, et tagaseljaotsus on oma sisult sanktsioon kostjale, kes kohtuga suhelda ei soovi, kuid käskmenetlus kujutab endast puhtakujulist menetluse ökonoomia väljendust). Loe KrMS §§ 251...256. 3-4-1-5-10 (käskmeneluse põhiseaduspärasus). 15
annaabi.ee 
