naaberriikides üpris kõrgel tasemel, eriti Soomes. Nii mõnedki eestlased on jäänud vahele narkohangeldamisega. Eesti maine narkokulleritena on põhjamaades nüüdseks juba üsna tugevalt sisse juurutatud. Ka soome ajakirjanduses on eestlaste kriminaalsus viimasel ajal tihti teemaks. Näitena toon meie naaberriigi ühe tuntuma ajalehe "Helsingin Sanomat". Tegemist on kvaliteetajakirjanduse alla kuuluva väljaandega. Ajalehes räägitakse meist kui maksupetjatest, varastest ja üleüldistest kriminaalidest. Ühes uudisloos kirjutati, et eesti hulkurkoer ründas Soomes kodanikku. Kuidas koera rahvus välja selgitati, seda ei ole loomulikult mainitud. Kõigele lisaks on "Helsingin Sanomatis" kirjutatud, et Eestist läheb iga päev Soome sada pätti. Kust on selline konkreetne arv võetud, jääb jällegi küsimärgi alla, sest fakte ei peetud artiklis vajalikuks mainida. Eestlased ei ole sugugi ainsad, kes Soome kuritegevuse lähiaastatel kasvuteele on viinud. Vastupidi,
Ta vedas musta turu teravili selleks, et anda seda vaestele. Kinnipeetud karabineeride poolt, ta tulistas ja tapis ühe nendest. Nii algas tema põgeniku elu. Järgmised 7 aastat kohalik politsei üritas teda kinni peeta, jälitused olid lõppenud siis, kui Salvatore oli leitud surnuna, aastal 1950. (Graphics 2015) Põgenemise ajal, ta pani kokku ühingu, mis koosnes bandiitidest, kriminaalidest ja kodututest. Tema juhtimise all ühing tegeles röövimisega, selleks et teenima raha söögi ja relvade peale. Tema põhisooviks oli Sitsiilia iseseisvus ning ta võitles kommunismi vastu. Giuliano käivitas rünnakuid Itaalia valitsusasutuste vastu ja oli aastate jooksul probleemiks valitsuse jaoks. Seda arvestades, Sitsiilia talupojad imetlesid ja austasid teda, arvates, et ta on kohalik Robin Hood
aastal abistati 56 ohvrit. 2012. aastal abistatud 21 ohvrist olid 7 naised ja 14 mehed; 7 olid seksikaubanduse ohvrid ja 14 inimtööjõuga kaubitsemise ohvrid. Politsei ei suunanud aruandlusperioodi jooksul ühtegi ohvrit abi saamiseks mittetulundusühingutesse. Eesti esimene lapsega kaubitsemise juhtum Tänavu kirjutas Eesti Päevaleht teadaolevalt Eesti esimesest lapsega inimkaubanduse juhtumist. 2011. aastal võtsid viis meest vabaduse toona 14-aastaselt tüdrukult ja hakkasid teda oma kriminaalidest sõpradele müüma. Eesti Päevalehe andmetel kasutasid kurjategijad tüdruku kallal vägivalda, sundisid teda tarvitama narkootikume ja alkoholi ning lasid täiskasvanud meestel teda raha eest vägistada. Sel suvel mõisteti meestele lapsega inimkaubitsemise eest pikk vangistus. 16 a. Läti tüdruku juhtum Kuueteistaastane Läti tüdruk tutvus baaris meestega ja pärast öist pummeldamist ärkas üles ühes Tallinna lõbumajas. 2001
soovisid Stenilt (Sethi klassivend ja tema kiusaja) narkoraha kätte saada. Sten viiakse autoga kaasa, aga kaks teist kutti jäävad maamajasse valvama noori. Liisil õnnestub telefon saada ja ta kutsub abi. Nimelt Sethi olukorda klaarima. Ta hiilib suvemajale lähedale ja saab ühe vaenlastest kätte, kuid peagi selgub, et tal tuleb neid veel juurde ja nii läkski, kuid Seth saab veel paar poissi kinni siduda, kui üks kriminaalidest võtab Liisil noaga kõri alt kinni. Asi lahenes sedamoodi, et enne oli Seth ühelt poisilt relva ära võtnud, nüüd proovis ta survestada relvaga Liisi kinni hoidnud tüüpi, kuid samal ajal tulistas teda seljatagant neljas. Seth sai haavata rindkeresse, kuid enne mahakukkumist suudab ta tulistada veel Liisi kinnihoidvat tüüpi ja metsas passivat kutti. Mõlemad lasud tabavad. Kuid samal ajal hakkab Seth kullihaava pärast verest tühjaks jooksma. Seejärel tekib suur vaidlus,
pärilik ning on omandatav eluteel. „Muu“ valijaid (11) kirjeldasid, et vägivaldne olemus on nii pärilik, kui ka keskkonnast tingitud. Osa (näiteks refleksid) on väljakujunenud ning need on meil sünnist saadik kaasas, kuid ka muud vägivaldsete kui ka mittevägivaldsete (eemaletõrjutus) sündmuste süü, kus saab süüdistada omandatut (keskkond). 3. Kas usute, et on olemas sünnipäraseid kriminaale? Joonis 4 Küsitletute arvamus sünnipärastest kriminaalidest 52 Küsimusele, kas usute, et on olemas sünnipäraseid kriminaalne pakkus vastuse variandiks „ei“ koguni 76 isikut, kes olid 100% kindlad, et ei ole olemas sünnipäraseid kriminaale. Vastus toetub keskkonnale, et inimesed ei sünni kurjategijatena ning nad kasvavad „sellisteks“. Koguni 59 vastanut kahtlesid ning ei olnud kindlad, niisiis, nad valisid vastuseks „võib-olla“.