Kui inimene tahab esitada maakohtule avalduse või muu dokumendi, võib ta selle viia ükskõik millisesse vastava maakohtu kohtumajja. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Halduskohtud Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Eestis on kaks halduskohut, milles on kokku 27 kohtunikukohta. Tallinna Halduskohtus on 18 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: 1) Tallinna kohtumaja 15 kohtunikku 2) Pärnu kohtumaja 3 kohtunikku
kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusosakondades peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit. Kohtute registriosakondades peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Kriminaalhoolduse käigus valvatakse kriminaalhooldusaluse käitumise ja talle kohtu või prokuröri pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Varasemast neljast halduskohutust on see aasta saanud kaks halduskohut Tallinna ja Tartu halduskohus (kohtumajad paiknevad ka Jõhvis ja Pärnus), kus on kokku 27 kohtunikukohta. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
jooksul. Eesmärk on tagada suurema võimaluse toimunud muutuste kinnistumiseks ning vajadusel uuesti olukorra ja riskide hindamiseks ja vajadusel sekkumiseks. Programmikohustus on täidetud, kui osaleja on programmis osalenud 90% ulatuses ning töötas läbi kogu programmi materjali. Programmid viiakse läbi nii individuaalkorras kui ka grupis. Grupi läbijad annavad kriminaalhooldusametnikele jooksvat informatsiooni kriminaalhooldusaluse osalemise kohta. Noorteprogramm EQUIP Justiitsministeeriumi poolt rakendusele võetud tõenduspõhine kuriteoennetusprogramm EQUIP. Antud programmi eesmärgiks on õpetamine noortele vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist kaaslaste abistamise kaudu. Osaleda saavad keskmise või kõrgema retsidiivsusriskiga vägivaldsed noored, kes on motiveeritud käitumise muutmises. Programm toimub treeningute vormis. Sotsiaalsete oskuste treeningus mängitakse läbi
4 aastat. Haridus määrav pole. Rahvakohtunikud on kohtus ainult õigusemõistmise ajal ja neile makstakse palka iga õigusemõistmise päeva eest. 43.Kriminaalhooldus, selle eesmärk ja teostamine. Kriminaalhooldus on alternatiiv vangistusele. Kriminaalhoolduse eesmärk on: *mõjutada kriminaalhooldusalust hoiduma uute kuritegude toimepanemisest; *julgustada ja aidata kriminaalhooldusalust tema arengus seaduskuuleka elu poole; *aidata kriminaalhooldusalusel sotsiaalselt kohaneda; *arendada kriminaalhooldusaluse võimet igapäevaelus iseseisvalt toime tulla. Kriminaalhoolduse meetodid on: *vestlus; *kodukülastus; *kriminaalhoolduse eesmärgist tulenev füüsiline tegevus, mis aitab kriminaalhooldusalusel muuta oma suhtumist töösse ja tööga saavutatud hüvedesse ning kasvatada vastutustunnet ja kujundada korra harjumusi; *koostöö üksikisikutega; *koostöö riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustega, et lahendada kriminaalhooldusaluse
· 49% 1-5 aastat - Vangidest 95% on mehed ja 5% naised. - Naisvangide arv on kümne aastaga kasvanud 43%. - Pärast vanglast vabanemist sooritab uue kuriteo aasta jooksul u 45%, kahe aasta jooksul u 75% kurjategijatest. Vangide jaotus emakeele ja vanuse järgi 2011 Vangide arv ja jaotus hetkel Vangistuse kulud - Vanglate 2012. aasta tegevuskulud on 37,7 miljonit eurot. - Ühe vangi ülalpidamiskulu kuus on 991,12 eurot, sh toidukulu 1,3 eurot päevas. - Kriminaalhooldusaluse kohta kulub keskmiselt 35,7 eurot kuus. Surmanuhtlus - Kõige karmim karistus. - Kõrgeima karistusmäärana umbes pooltes maailma riikidest, kuid seda praktiseerivad vähesed. - Täna peamiselt totalitaarsetes ning mittedemokraatlikes riikides. - Enamikus Euroopa riikidest on surmanuhtlus keelustatud (v.a Valgevene). Surmanuhtlusest maailmas - Üks vanim karistusviis: levis juba Babüloonias, Antiik-Egiptuses, Kreekas ja Roomas.
tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks andnud eelneva nõusoleku; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu poolt keelatud kohtades ega suhtlema kohtu poolt osutatud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis. Tingimisi karistust kandva isiku võib kohus allutada elektroonilisele järelevalvele. Täiendavaid kohustusi võib kriminaalhooldusalusele panna ka süüdimõistetu enda taotlusel. Kriminaalhooldusaluse poolt katseajal uue kuriteo toime- panemisel ettevaatamatusest võib kohus mõista karistuse samuti tingimisi. Tahtliku kuriteo toimepanemisel, mille eest süüdlasele mõistetakse vangistus, mõistab kohus liitkaristuse ja süüdimõistetu nõusolekul asendab selle üldkasuliku tööga. Rahalise karistuse mõistmisel võib kohus jätta karistuse eelmise kuriteo eest kandmisele tingimisi ja pöörata rahaline karistus täitmisele iseseisvalt.
annaabi.ee 
