kuritegevusele. 5. C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast. Lombroso (1835-1909) Itaalia vanglaarst, kes oli esimene, kes hakkas uurima kurjategijat ja kurjategija isiksust, seetõttu on teda sageli nimetatud modernse kriminoloogia rajajaks. Tänase arusaama järgi oli tegemist siiski kriminaalpsühholoogiaga, sest Lombroso lähenemise nurgakiviks oli kurjategija isiksus. Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas sisse uue suuna kurjategijate uurimisel kriminaalantropoloogia. Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast (1859). Lombroso peamine idee oli, et on olemas liik inimesi, sünnipärased kurjategijad, kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikuks käitumiseks. Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöögid inimese evolutsioonis. Lombroso märkis, et paljud metslaste tavapärased toimingud nagu tapmine,
(mikromaailm- sots. mängud, tööravi) Teaduslik töö 19. sajandil kujutas endast eeskätt vaimuhaiguste klassifitseerimise katseid. 19. sajandil võitlesid psühholoogias omavahel materialistlikud ja metafüüsilised ideed. Liigne kaldumine somatoteraapiasse (narkootikumid, aadrilaskmised, karusselid), 19. Saj. Lõpul liigne usk kirurgiasse(stereliseerimine, lobotoomia) Väärteooriad (degeneratsiooniteooria, kriminaalantropoloogia, frenoloogia) Närvi- ja vaimuhaigused (somaatikud versus psüühikud) Psüühikute juures valitses arusaam, et närviprotsessid ja vaimuhaigused sealt lähtuvalt, on teaduslike meetoditega hõlmamatud, kuni selleni välja, et peeti võimalikuks ka teatavaid metafüüsilisi jõude mängus olevat. Piltlikult öeldes räägiti siis vaimu haigusest. (tuntud psüühik - Johann Heinroth (1773-1843)) Materialistlikel positsioonidel olnuid tuntakse nn somaatikutena (Wilhelm Griesinger (1817-1868),
tulemused. Veel uuritakse sotsiaalseid ja valitsuse regulatsioone ning reaktsioone kuritegudele. Kriminoloogia on käitumisteaduse interdistsiplinaarne haru, tuginedes sotsioloogide ja psühholoogide uurimustel ning sama hästi ka seadustes kirjapandule. Kriminaalpsühholoogia - uurib kurjategijat Kriminaalpsühholoogia on õpetus kurjategija tahtmistest, mõtetest, kavatsustest ja reaktsioonidest. On seotud kriminaalantropoloogia valdkonnaga. Peamiselt uuritakse, mis paneb inimesi kuritegusid toime panema, kuid ka reaktsioone peale kuritöö sooritamist, jooksus olles või kohtus. Kriminaalpsühholooge kutsutakse tihti kohtutesse tunnistajateks, et aidata mõiste kurjategija mõistust. Investigative Psychology - juurdluspsühholoogia - psühholoogiateadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel It brings together issues in the retrieval of investigative information, the drawing of inferences
(Eristav suhtumine vaimuhaigeks tunnistatud kurjategijatesse on vana, näiteid tuleb nii antiikmaailmast, Indiast kui araabia kultuurist. Üldiselt on seisukoht, et vaimuhaiget võib käsitleda lapsena ning aset leidnud tapmist mittetahtlikuna.) Vaimuhaigus oli arvesse võetav argument ka Euroopa kohtupraktikas. Arstlik ekspertiis tekkis vastavas vallas siiski alles 19. sajandil ning ajastule omaselt jäi veel nii mõnigi asi segaseks. Jätkuvalt räägiti nt ,,moraalsest haigestumisest". Kriminaalantropoloogia eeldas kurikalduvust olevat valdavalt pärilikku algupära, põhjustatud nö atavismide poolt inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva mõistest (paralleel mõnda kehalist atavismi omava inimesega, kelles avaldub inimese eellase teatav joon). Kuivõrd vaimne ja kehaline arvati koos päranduvat, sai kurikalduvustest aimu kehalt vastavaid tunnuseid otsides (meetodeiks frenoloogia, antropoloogia)
Kolju kühmukeste ja lohukeste kompimise järgi püüdis ta hinnata inimese psüühilisi omadusi.Gall jagas inimese "vaimujõud" kolme gruppi: a)madalad ehk loomalikud meeled(võimed),b)tundmismeeled ja c)arusaamismeeled,millest kõige kõrgemaks pidas ta mõtlemisvõimet. 19.sajandil said Galli frenoloogilised ideed populaarseks. 5.küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast Tema peateos "Kurjategelik inimene"(1876) juhatas siise uue suuna kurjategijate uurimisel-kriminaalantropoloogia(teadus inimestest).Lombroso nurgakiviks oli kurjategija isiksus.Tema vaated oli tugevasti mõjutatud Charles Darwini liikide evolutsiooniteooriast(1859).Lombroso peamine idee oli,et on olemas liik inimesi,sünnipärased kurjategijad,kellel on tugev eelsoodumus kuritegelikeks käitumiseks.Tema arvates olid sünnipärased kurjategijad omamoodi bioloogilised tagasilöödist inimese evolutsioonis.Lombroso märkis,et paljud metslaste tavapärased toimingud,nagu tapmine,vägistamine ja inimsöömine
annaabi.ee 
