JÄÄ- JA KÜLMAKÕRBED Jää- ja kõlmakõrbes tegelevad inimesed elustiku ja ammuste aegade kliima uurimisega. Kõige pingsamalt uuritakse Krilli e. hiigelvähki. Krilli uurimise põhjus on see, et kuigi, ta elab vaid kolme aastaseks on ta pärit 25 miljoni aasta tagusest ajast, mil Antarktika mannes Lõuna- Ameerika mandrist erandus. Krilli uurimisega on võimalik vaadata kogu mere ökosüsteemi, planktoneid, pingviine, hülgeid, albatrosse, vaalu. Antarktikas on ligikaudu 40 teadusjaama 26 riigist. Antarktikas tegelevad inimesed ka turisminusega, seal ei ole tolli ja sinna saab ilma viisata. 1997-1998 aasta suvel käis seal 11 000 turisti ning suurtest reisikuludest hoolimata oodatakse selle arvu kahekordistumis järgmise 5 aasta jooksul. Arktikat on uuritud palju kauem,
erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid. Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike, toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kaladega. Talvel lumetormide ajal, kui sajab lund ja tuul on lõikavalt külm, seisavad pingviinid ringis tihedalt üksteise vastas, seljaga vastu tuult. Nii võivad nad seista tunde, ilma midagi söömata. Vahepeal vahetavad nad kohti - väljaspool olnud lähevad sissepoole ringi ja vastupidi. Adeelia pingviinid suvel Antarktika Antarktika on tohutu manner, mis on jääga kaetud. Selle keskel asub lõunapoolus ja suurema osa aastast on Antarktikat ümbritsevad ookeanid jääs
101-125) Sinivaala toitumine On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub planktonist kõige pisematest ookeanis elutsevatest olenditest. Joon.2. Krill Jäises poolusteläheduses vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojas ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat lõppeb pikkade kiuste ribadega, tänu millele püütakse kinni isegi kõige pisemad toiduosakesed. Vaal ahmib merevett suhu ja surub selle läbi kiuste välja, püüdes nii kinni suupärased palakesed.
Niimoodi seisab isane pingviin 64 päeva lumetornide keskel ja haob muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Pingviin Emane pingviin naaseb kevadel,kui jää murdub ja poeg koorub.Nüüd läheb isane pingviin endale toidupoolist jahtima.Poja eest hoolitsevad nii emane kui isane pingviin Pingviinipojad on sündides üleni hallid.Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike,toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kalade. Talvel kui on lumetormid,sajab lund ja on lõikavalt külm,seisavad pingviinid ringis, tihedalt üksteise vastas,seljaga vastu tuult.Nad võivad seista niimoodi tunde,ilma midagi söömata,vahetades aegajalt kohti- välimised lähevad sissepoole ja vastupidi. Pingviinipere Vaalad Sinivaalad on maailma suurimad imetajad,kelle mass võib olla kuni 145 tonni ja pikkus kuni 32 meetrit.Ta toitub planktonist.Saaki otsides käib ta
Sinivaala selg on tumehall sinaka varjundiga, küljed ja kõht helesinised. Heledad laigud vaala kehal on nahaparasiitide kahjustused.Sinivaal elab kõikides maailmamere avaosades, välja arvatud rannikumeres ja troopilistes vetes.Sinivaal toitub antarktilistes vetes hiilgevähilistest (krillist), arktilistes vetes väiksematest koorikloomadest. Ta sööb ka aerjalalisi ja muud zooplanktonit. Täiskasvanud sinivaal võib süüa kuni 40 miljonit krilli päevas. Vaal toitub aladel, kus krille kõige rohkem leidub, ja sööb neid päevas kuni 3,6 tonni. Koos krilliga neelab ta kalmaare, koorikloomi ja väikseid kalu, aga sihilikult ta neid ei söö. Sinivaala päevane energiavajadus on umbes 1500 kcal. Päeval toitub ta rohkem kui saja meetri sügavusel, öösiti veepinnal.Lühikest aega võib sinivaal ujuda kiirusega kuni 40 km/h, arendades selleks võimsust 500 hj. Sukeldumisrekordiks on täheldatud 36 minutit, 20 minutit kestev
keskmisi jne. Kiskjate tarbitav saaklooma toiteväärtus peab piisavalt kõrgem olema, et kiskja saaks tema püüdmisest ja söömisest energeetilist kasu. Mida suurem on kiskja, seda vähem on neile sobivaid saakloomi (hunt hiir). Seejärel suutäie suhe konsumendi suurusesse ……………………………………………………. Tarvitatakse toiduks organisme. Sinivaal toitub krillist!!! Aga see-eest on krilli palju – erand! Tavaliselt on kindel suhe – 10:1 või 100:1 lineaardimensioonis. Surnud ainest toitujatele on tähtis ka toiteväärtus + suurus. Pudemesööjatel on väga rikkalik toidulaud aga toit ise on väga madalakvaliteediline ja omastavad toitu väga halvasti. Detriit sisaldab keem ühendeid, et keegi neid ei sööks. Paljudel sessiilsetel organismidel on ka keem kaitsemehhanismid, kuid maksavad lõivu kaotatud energia näol
annaabi.ee 
