8. MURDESÕNAD. Populaarses telemängus „Me armastame Eestit“ on olnud ülesanne murdesõnade kohta. Kui oleksid publiku hulgas, kust veebilehelt otsiksid vastust Sina, et oma võistkonda abistada? http://www.eki.ee/dict/vms/ 9. Otsi välja Eesti Keele Instituudi Väike murdesõnastik ja kirjuta, mida tähendab sõna „kool“ Räpinas ja Setumaal? Kool - palvetund 10. MÕISTATUSED. Kirjuta siia veebilehe aadress, kust leida Arvo Krikmanni koostatud mõistatuste andmebaasi. http://www.folklore.ee/moistatused/ 11. Kirjuta 3 mõistatust, mis sisaldavad sõna "raamat" ja mõistatusi, mille vastuseks on "raamat". Milliseid on rohkem? Sisaldavad sõna "Raamat": Mitu tähte on raamatus? Vastuseks on "Raamat" : Sada saarelehte, tuhat toomelehte, kaks kaanelauakest. Neli nurka valge põld, musttuhat musti poisse peal. Hääletu tumm, aga räägib palju. 12. Too üks näide valemmõistatuse kohta. SAA 1X 5A2
mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele (esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi). Täiuslikem kogu Eesti mõistatusi on leitav akadeemilisest väljaandest “Eesti mõistatused” I-II (2001-2002, kogujate register 2012, paralleelide register 2013). Koostajad: A. Hussar, A. Krikmann, R. Saukas, P. Voolaid. A. Krikmanni koostatud andmebaasist “Eesti mõistatused” http://www.folklore.ee/moistatused/ (2012) Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid (otse)küsimused või ülesanded Perifeersel alal paiknevad uuemad mõistatusvormid pole mitte kirjeldused, vaid küsimused või ülesanded Piltmõistatused e. reebused – Harjumuspärase suulise rahvaluule asemel on tegemist kirjalikuga. Küsimuspoole moodustab paberile joonistatud (tavaliselt raamitud) minimalistlik
,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20
Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni" · Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zandre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist.
.." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist. Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti.
- Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist Järeldus: tuleks otsida rahvaluule kui ,,naturaalse süsteemi" üldisemat stabilteediseadust ,,Sama" tekst: Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni. 1995. 1
annaabi.ee 
