26. juuli 1894 – 22. november 1963 (elas 69. aastaseks) Toimetas ajakirja “Oxford Poetry” Humanist, patsifist, satiirik agnostik Huxley on öelnud... “Palju lihtsam on kirjutada kümme enam-vähem loetavat sonetti, vedades ninapidi mõnd tuimavõitu kriitikut, kui luua üks mõjus reklaam, mis veaks ninapidi tuhandeid ostupalavikule vastuvõtlikke kliente.” (“On the Margin”) Pealkirja analüüs "Oo imet! Kauneid olendeid kui palju! Kui ilus inimkond on! Hea uus ilm, kus niisugune rahvas peal!” Sonetist “Torm” Autoriks William Shakespeare Sisu Düstoopiline tulevik, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest "Hea Uue Ilma" kodanikeks.
• Asutas “The Factory” stuudio ning kogus enda ümber kirjanikke, muusikuid, kunstnikke • Tal oli palju abilisi, et suurendada oma produktiivsust The Factory Andy Warhol • Tegeles ka filmindusega • Tegi rohkem kui 60 filmi • Kõige kuulsam on “Sleep”, mis kujutab kuus tundi magavat meest “Sleep” Tulistamine • 1968. aastal 3. juunil tulistas Valerie Solanas Warholi ja ühte kriitikut Warholi stuudios • Warhol sai tõsiselt haavata ja see rünnak jättis jälje nii Warholi elule kui ka kunstile 1970ndad • 70ndad olid Andy jaoks vaiksem ajastu, tegeles rohkem äriga • Avaldas raamatu “The Philosophy of Andy Warhol” 1975 • Teda on kirjeldatud kui häbelikku, arga jälgijat • Mick Jagger Mao Zedong 1980ndad • Teda süüdistati pealiskaudsuses • Tema tööd olevat liialt
kestnud kodanlikust, painavaks muutunud ja loovust takistavast abielust, olles kahe lapse emana ikka seksapiilne ja köitev. Tuglase-Underi suhtes on Under tugevam, julgem, ausam, tundlikum pool, selles pole kahtlust. Tuglase kirglik meel on mujal kinni, enam kunsti kui maise lembuse teenistuses. (nt:armastuskirjades püüab ta sageli esmalt vahendada kirjandust) Under otsis Tuglasest muidugi ka teejuhti kirjanduses, oma esimest kriitikut ja suunajat. Under on hetkiti ka mürgiselt realistlik oma ülepeaarmumises: "Tean Teid olevat õnneliku teistega, kuid sellest ehk lõpuks olenebki minu õnn. Tõesti: kuis lisab veetlust, kuis ärritab mind teadmine teistest naistest Teie ümber." (Lk 76.) Adson Tuglast imetleb jutuvestja ja kirjanikuna, organisaatorina, sõbrana, ütleb ta "Siuru raamatus" üsna otse (ju on see mõeldud peamiselt selle kohta, miks Tuglas Underile meheks
züriidesse. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. o Tuglas ise on väitnud,et tema suureks mõjutajaks oli Taani ametivend Brandes. o Friedebert Tuglas sai tuntuks novellikirjutajana. o Tema teoseid iseloomustab mõtte- ja tundesügavus ning teostuslik täiuslikkus. o Varasemas loomingus kasutas kirjanik peamiselt sümbolismi ja impressionismi kujutusvahendeid ning fantastikat, tema hilisloomingus on valdav realistlik ainekäsitlus. o Tuglast kui kriitikut ja teadlast iseloomustab sügav analüüsivõime ja uuenduslikkus o Aastast 1971 on järjepidevalt välja andutud Tuglase novelliauhinda. o Tema loomingus on omapäraselt ühendatud realistlik ja romantiline elutunnetus ning kujutuslaad. o Friedebert Tuglase novellistikat läbib armastusteema. o Novellides "Suveöö armastus" (1906) ja "Toome helbed" (1907) kujutab ta armastust eri vaatepuntidest.
Kirjandisliku tegevusega alustas Eduard Hubel käesoleva sajandi esimestel aastatel. Esialgu olid need katsetused ja realistlikud kirjeldused linna-agulist, mis olid täis viletsust. Kirjutamisega tegeles ta õpetajatöö ja töö kõrvalt mitmetes ajalehetoimetustes. Mitut puhku oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu esimees. Tema looming on mitmetahuline: siin leidub proosat, romaane, ajaloolisi romaane, näidendeid, novelle, artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele. Teda tuntakse ka kui kriitikut ja tõlkijat. Oma kodukohta külastas ta harva, kuid mitmetes romaanides ja eriti mälestusteraamatus "Tee algul" kirjeldab ta Metsnukat, aga ka pisut kaugemat ümbrust sageli Kooliõpilased teavad Mait Metsanurka tema ajaloolise romaani "Ümera jõel" järgi. Ta avaldas humoristlikke lühijutte aastast 1904. Metsanurga näidendiga "Päikese tõusul" avati teater "Estonia" (1906). Tõsiseks saavutuseks peeti romaani "Vahesaare Villem" (1909), mis
Lagunes majandus õnnestus stabiliseerida.Indoneesial pole edu olnud võrreldes Jaapani või Malaisiaga ning üheks põhjuseks on jätkuvad kodusõjad Indoneesiast lahku lüüa soovivates piirkondades. Hiina. Toimus kaks julma sotsiaalset eksperimenti, mille organiseerijaks oli Mao Zedong.50ndatel alustas ta industrialiseerimist ja kollektiviseeris vägivaldselt põllumajanduse, millega tugvedas haaret. Kuuluttas välja petliku sõnavabaduse ja kutsus intelligentsi kriitikuid esinema. Hiljem kriitikut represseeriti.1958. käivitas nn suure hüppe-üritati 5 aasta plaan täita 1 aastaga ja 20a oma 5-ga, raua toodangu suurendamiseks pidi maarahvas rajama 7 milj. sulatusahju., talupojad aeti tuhandesse kommuunidesse, jõukuse asemel tuli nälga, tapeti varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja
tema muusika enese jõud. See kõlab nii, nagu pole kõlanud veel mingi Euroopas või mujal kirjutatud muusika. See kõneleb oma enese keelt. Tema saavutused orkestri kõla, tämbri ja harmooniliste suhete valdkonnas rikastavad meie teadmisi muusikast." Viiekümnendate aastate keskel paluti kümmet autoriteetset kriitikut nimetada dzäsmmusika arenguloo viit tähtsamat kuju. Selgus, et Ellington oli ainuke, kes sai maksimumi hääli kõik kümme kriitikut nimetasid tema nime. Teised neli tähtsat suurkuju olid Louis Armstrong, Charlie Parker, Lester Young ja Count Basie. Kokkuvõte Tehes seda referaati sain ma teada palju uut ja erilist Duke Ellingtonist, mulle senitundmatust dzässigeeniusest. Ka minu teadmised üleüldiselt dzässi ja muusika kohta
ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö. Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi esindavad ka Liivimaa valgustuse kahte, vanemat ja nooremat põlvkonda -- pastor Johann Georg Eisen (17171779) ja literaat Garlieb Merkel (17691850). Eisen ei piirdunud oma nõudmistes ainult Balti provintsidega, vaid taotles esimesena pärisorjuse likvideerimist ja talupoegade õigust maaomandile kogu Venemaal. Katariina II (valitsemisaeg 17621796) üldiselt soosiski valgustust, tema valgustatud
ajakirjadesse, rääkimata sellest, et ta sinna ise kirjutaks. Parema meelega naudib ta ameerika kriminullide lugemist. Ta on hiilgavalt fantaasiarikas teoreetik, kes ometi peab lugu praktilisest tööst. Ta on kirjutanud sajandi ühe raskeminimõistetava teose, ja ometi tahab ta vältida akadeemilist hiina keelt ja termineid. Ta kardab ja austab Jumalat, kelle olemasolusse ta ometi ei usu. Vaevalt võib kujutledagi teist sama radikaalset raamatutarkuse kriitikut. "Nii vähe kui ma filosoofiat olen lugenud," nentis ta ühes seoses, " ei ole ma seda lugenud mitte liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid täiuslikkusenõuetega, mida vaevalt keegi võis täita
tähtsamatesse ajakirjadesse, rääkimata sellest, et ta sinna ise kirjutaks. Parema meelega naudib ta ameerika kriminullide lugemist. Ta on hiilgavalt fantaasiarikas teoreetik, kes ometi peab lugu praktilisest tööst. Ta on kirjutanud sajandi ühe raskeminimõistetava teose, ja ometi tahab ta vältida akadeemilist hiina keelt ja termineid. Ta kardab ja austab Jumalat, kelle olemasolusse ta ometi ei usu. Vaevalt võib kujutledagi teist sama radikaalset raamatutarkuse kriitikut. "Nii vähe kui ma filosoofiat olen lugenud," nentis ta ühes seoses, " ei ole ma seda lugenud mitte liiga vähe, vaid olen lugenud just liiga palju. Iga kord, kui ma mõne filosoofilise raamatu läbi loen, ei paranda see minu mõtlemist mitte kübetki, vaid nõrgendab seda." Wittgensteini jaoks ei olnud mõtlemine püüe luua teooriat, vaid sügav eetiline kutsumus. Ta oli maksimalist, kes koormas iseennast ja ümbritsevaid
annaabi.ee 
