Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu
Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku kuulis ta hoopis kriiskavat naise häält. Ta tormas välja ja tõi Tiina tuppa. Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus-
Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku kuulis ta hoopis kriiskavat naise häält. Ta tormas välja ja tõi Tiina tuppa. Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas. Arvamus Tegelased Tiina: Tiina oli sõbralik ja energiline. Talle meeldis ka loodus. Temasse suhtus talurahvas halvasti, kuna arvati, et ta on nõid ja libahunt. Ta oli nagu üksik hunt kes oli eraldatud teistest. Margus: Margus oli julge mees. Ta arvamust ei suutnud keegi muuta, kuid ta oli otsustus- võimetu
Rõõmsameelne osa oli väga virtuoosne. Pala lõpeb aeglase tempo ja sünge harmooniaga. 12. Üksildus Algab aeglases tempos ja madalas registris. Meloodia on kuvameelne ja voolav. Keskmises osas on klaveril palju kaunistusti, mis jätab dramaatilise mulje. 4 13. Post Rõõmsameelse ja hüpliku meloodiaga. Jättis mõistatusliku mulje. Meloodia muutus hetkeks kurvaks, kuid siis väljendati jälle kriiskavat rõõmsameelsust. Rõõmsameelsus ehk südamehääl on kiires tempos, aga sombune kurbus ehk mõistusehääl aeglases. Toimub mõistuse ja südame dialoog, kus mõistus tahab tagasi linna oma armsama juurde pöörduda. 14. Rauga pea Väga sünge meloodiaga ja aeglase tempoga. Jättis sünge meloodia mulje, kuna moll- helilaadis ja madalas registris. Meloodia ja tempo on lõpuni välja samasugused. Kirjeldatakse vananemist. Kohati on väga retsitatiivne. 15. Vares
seega lasi jalga. Kõik ausad mehed said omale relva enda kaitsmiseks. 20. Jim jooksis kiiresti mööda saart ringi ning ühel hetkel märkas kriiskavad pardikampa mere peal õhku tõusmas. See andis märku piraatidest ning ta hakkas tasapisi nende hääli kuulma ja liikus häälte suunas. Ta jäi ühte lehestikku seisma ja kuulatas sealt. John üritas teist ausat meest sisse rääkida, kuid see keeldus. Kohe kuulis ta lasku ja kriiskavat häält, see tuli saare teisest otsast, keegi teine oli ära tapetud. Aus mees (Tom) hakkas ära minema, kuid ta ei jõudnud kaugele, John viskas oma kargu tema poole ning see tabas. John hüppas kohe ligi ja jagas noaga talle hoope selga. 21. Jim hakkas minema jooksma, kuid märkas kedagi varjudes. See polnud mingi loom, vaid inimene. Ta lähenes talle ning mees laskus põlvili ja anus Jimi. See oli Ben Gunn
Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Eluiga Vabas looduses kuni 5 aastat. Vangistuses on mõned siilid elanud ka 10 aasta vanuseks. Käitumine, suhted inimesega Vaiksel ööl on rohus liikuvat siili kuulda kuni 20 m kaugusele. Konna või suuremat putukat süües matsutab ta kõvasti. Siilide omavahelisel kohtumisel võib täheldada turtsumist ja isegi kaklust. Kätte võttes tõmbub siil kerra ja "podiseb" või turtsub; väga harva teeb valjut kriiskavat häält. Võib hammustada üsna tugevalt, kuid nüride hammaste tõttu inimest harilikult ei kahjusta. Siil harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku. 8 Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog hospitals), kus kosutatakse vigastatult või haigena leitud siile. Ohud ja vaenlased
Jääb järele üksainus helisev võngete mass, mis lugematuist tornidest vahetpidamata hoovab, mis lainetab, hõljub, hüpleb, linna kohal tiirleb ja läkitab kõrvulukustavaid helilaineid teisele poole horisontigi. Kuid see harmooniameri pole sugugi kaootiline. Kui suur ja sügav ta ka poleks, ei kaota ta oma läbi-paistvust; te näete kellatornidest iga heliderühma eraldi üles vingerdavat. Te võite kuulda nende dialoogi, kord suure kella sügavat bassi, kord väikese kella kriiskavat tenorit; te näete oktaave ühelt kellalt teisele hüppavat, näete, kuidas hõbekellalt tõusevad tiivulised, kerged, vilistavad helid ja kuidas puukellalt alla langevad katkised, tömbid kuminad; te naudite nende keskel Saint-Eustache'i seitsme kella rikast, pidevalt tõusvat ja alanevat heliredelit, näete, kuidas sellest läbi vilksatavad kolrne-nelja siksakina mõned selged ja nobedamad noodid ja siis äkki jälle välkudena kustuvad
annaabi.ee 
