Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad
tingimustes 2. Sotsiaaltöö riskirühmad - varjupaik, öömaja, sotsiaalmajutusüksus, kriminaalhooldus, vanglasotsiaaltöö, sõltuvusravi ja rehabilitatsioon jms 3. Sotsiaaltöö meetodid: grupitöö grupiteraapiat rakendatakse inimeste sügavate kogemuste integreerimiseks nii kognitiivsel kui emotsionaalsel tasandil, et vältida negatiivsete reaktsioonide süvenemist. Sageli kasutatakse ennast tõestanud kriisisekkumise elemente sh õigeaegset abi, keskendumist olevikule, ressursside koondamist. 5 1. Sotsiaaltöötaja tegevus lastekaitses - Adopteerimise korraldamine, eestkoste ja hoolduse korraldamine, perekonnanime muutmise korraldamine, pärandi ja alaealiste vara järelevalve, laste jagamise ja laste elukoha määramise korraldamine, vanemliku hoolitsuseta laste elu korraldamine, alaealiste ülekuulamine, vanemlike õiguste muutmise
struktuuri deformeerumisega (staatilised muutused, ego mis tahes osa kaotus) ja kriisid, mis on seotud isiksuse kalduvuste realiseerimise võimatusega. Teoreetiliselt on elusündmused kvalifitseeritavad kriisi põhjustavateks, kui need tekitavad potentsiaalse või tegeliku ohu põhivajaduste rahuldamisele ja kujutavad endast samal ajal üksikisikule probleemi, millest ta ei pääse ja mida ta ei suuda lühikese aja jooksul lahendada ajal ja tavalisel viisil. (Kriisisekkumise olemuse roll) Juhtum Kuidas keskkond mõjutab inimese elu? Meie kõikide arusaam maailmast, olukordadest, objektidest on erinev, kuna me kõik oleme pärit erinevast kultuurilisest- ajaloolisest keskkonnast, mis on meie arusaamu mõjutanud. Kui ühe riigi piires ei pruugi olla need erinevused väga suured, siis kahe riigi piires on need erinevused kindlasti suuremad. Elizabethi juhtumi puhul ei pruugiks Eesti sotsiaalosakond ja
Millal Millised on abistamisel kasutatavate tehnikate nõuab seadus teraapia andmete avaldamist? ja strateegiate võimalikud kasud ja kahjud? Kas nõustaja konsulteerib oma superviisoriga Mida nõustaja tahab öelda oma kliendile või kolleegidega? endast? On alternatiive sellele lähenemisele, mida Milline on nõustaja kvalifikatsioon? pakub see nõustaja? 25. Kriisisekkumise põhimõtted. Kriis - situatiivsetest, arengulistest ja/või sotsiaalsetest ressurssidest tulenev akuutne emotsionaalne ärritus-seisund, mille tagajärjeks on ajutine võimetus toime tulla tavapärase probleemilahenduse käitumise mõttes. Roberts´i 7-astmeline mudel: ,,vastumürgid": 1. hindamine Ärevus rahustav, kinnitav käitumine 2. psühholoogilise kontakti loomine Meeletus kui klient on med-lt stabiilne, siis 3
funktsioneerimise tasandile, aidata mõista juhtunut ning mobiliseerida võrgustikku, uurida erinevaid võimalusi, abi valiku tegemisel ja abiasutuste leidmisel ning nendega suhtlemisel (NB asutuse kontroll); 2) mõista seoseid praeguse oluku ja mineviku vahel, alustada uutmoodi mõtlemist uute kriiside ennetamiseks/toimetulemiseks toetada reintegratsiooni, uute oskuste õppimist KRIISISEKKUMISE MUDEL (Golan) 1 ALGUSFAAS (1.intervjuu): siin ja praegu tunded, hinnang häirele, prioriteetsed probleemid, leping, kus on kirjas ülesanded kliandile ja ST-le 2. TÄIDEVIIV FAAS (2-6 intrvjuud): lisainfo (kas kaotus, ärevus, väljakutse) vasturääkivuste kontroll, käitumise muutuse ja mõtlemise harjutamine, katsetamine sobiva käitumisviisi leidmiseks, abiasutuste kasutamine vajadusel. ST toetab klienti oma
22 On vaja tunda iseenese koormustaluvust, kui aitame kriisiseisundis inimest. Kui meil on kodus kriisiseisundis inimene, on vaja palju kannatust, on vaja olla tugev ja võib-olla tuleb otsida abi ka aitajana, sest ka aitajal on kriis, eriti kui aidatav on lähedane inimene. Aitajal võivad esineda samad perioodid, samad tunded. Kriisisekkumise tähtsaimaks eesmärgiks on taastada inimese sotsiaalne funktsioneerimine vähemalt kriisi algusele eelnenud tasemini. · Hoia kriisisolijaga kontakti, ole ta läheduses. Lase tal tunda, et oled tema jaoks. · Julgusta teda väljendama oma tundeid, ükskõik kui ebatavalised need Sulle ka ei tunduks. Ära satu hämmeldusse mitte üheski tundest, mida kriisisolija väljendab. Mõni võib ootuspärase kurbuse asemel reageerida hoopis naeru või vihasööstuga.
annaabi.ee 
