Nahka kriipivad nädalad Kleer põgenes kodust, Tartu, linna kus ta elas enne, kui nad kolisid Tallinna. Ta sai häälega Tartu ja seal valis ta välja ühe odava hostelli, kus ta ööbib. Muidu pidi ta ööbima oma ammuse sõbranna Triinu juures, aga Triinu pidi minema ootamatult Soome. Ta jäi paariks ööks hostelli, aga kuna tal jäi koguaeg raha vähemaks ja tööl ei käinud. Siis ta kirjutas ennast hotellist välja ja ostis endale poest ühe odava magamiskotti. Ta leidis ühe üksiku maja, mis oli suhteliselt korralik ja jäi sinna. Internetti jututoas käies kohtas ta Fredi, kellega nad käisid ka koos väljas. Selle tulemusena armus Kleer Fredi. Hiljem tuli välja, et see üksik maja kuulub Reneele, kes seal vahest ööbib, kui ta kodus ei taha olla. Renee lubas tal majja jääda. Varsti saatis Fred talle kirja, et kui Kleer raha ei maksa siis ta näitab Kleeri kohta tehtud pornovideot kõigile. Ta räägib sellest Reneele ja näit...
abita. Kui pealinnast suveks Tartusse põgenenud tüdruk satub silmitsi probleemidega, mida ta poleks osanud uneski ette näha, püüab ootamatult tema ellu ilmunud poiss teda eneselegi üllatuseks abistada. Paari nädala jooksul toimuvad sündmused muudavad nende mõlema väärtushinnanguid ja tulevikku. See on lugu elus oma kohta otsivatest noortest, muutumisest ja sellest, kuidas soovil teistest erineda ja vanematele vastanduda võivad olla traagilised tagajärjed. ,,Nahka kriipivad nädalad" saavutas Eesti lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. Tegevus keerleb ümber peategelaste Kleeri ja Rene ning on edasi antud nende silmade läbi. Kleer põgenedes Tartusse, puutub kokku skinhead´ide subkultuuriga ning kogeb alguses ka üksindust ja murelikkust. Rene oli skinhead ning austas oma kultuuri, kuid hiljem mõistis millise suure vea ta oli teinud ning soovis oma tulevikku mingilgi määral parandada
...................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos ilmus 2012. aastal kirjastuselt Tänapäev ning võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2011. aasta noorsooromaanivõistlusel II koha. Reeli Reinaus on sündinud Keilas ning koolis käinud Kohilas. Ülikoolides on ta õppinud ajakirjandust, teoloogiat ja rahvaluulet. Viimasel erialal on ta kaitsnud ka magistrikaadi. Reinaus on ametilt kirjanik ning tema sulest on ilmunud
Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel. Analüüs : ,,Õekese eest" ja ,,Vennakese eest" klaveripalad, mõlemad kirjutatud 2003.aastal. ,,Vennakese eest"- ,,For my little brother" Teos algab üsnagi melanhoolselt, kõrva jäävad ka nootide ebakõlad- sekund akordid. Üksikud noodid jäetakse kõlama vaikusesse ja jällegi kõrva kriipivad helid. Vahepeal muutub helikeel jällegi voolavamaks, kisub rõõmsamaks, aga ka kohe kaob. Muusika nagu mängib tunnetega, teeb meele pigem kurvaks. Lõpp on kurb ja tuleb rahulikult. ,,Õekese eest"- ,,For my little sister" Algab jällegi melanhoolselt, mõned kriipivad akordid, aga rõõmu on nagu teoses rohkem. Muidu on väga sarnane eelnevale palale. Üksikud noodid jäävad jällegi õhku püsima. Lõpp on kuidagi rahulik nagu keegi sureks. Kurb, aga uskumatult ilus.
hingeline ning rahulik. Eriliseks muudab selle kirikukellade kõlamine. Samamoodi nagu ,,Aliinale", on ka see teos väga õrn, ilus ja rahustav. Kui siiani oli Pärt kirjutanud pigem instrumentaalmuusikat, siis nüüd suurenes ka sõnade osatähtsus. Nii on näiteks tema teoses ,,Magnificat" kuulda laulmas koori. Niisiis võib öelda, et Pärdi kaht loominguperioodi eraldab väga suur stiilierinevus. Kui esimese perioodi teosed on energilised, rõhuvad, kriipivad, siis teine periood on pigem hingelise ja õrna muusikaga täidetud. Mulle isiklikult sümpatiseerib rohkem tema teise perioodi looming ehk tintinnabuli-stiili kasutamine, kuna see on rahulikum ning hingelisem. Esimene loominguperiood ei meeldi mulle seetõttu, et on liiga kriipiva ja hirmutava olemusega. Kindlasti aga on inimesi, kes armastavad rohkem just tema esimest, neoklassitsislikku loomingut ning keda jätab külmaks tema tintinnabuli-stiil. Küll aga võib
Viide : http://parnu.postimees.ee/2441416/lastekirjanik-kohtub-lastega? _ga=1.215691223.1907754901.1444891928 Teoseid "Une nägu" Eesti Raamat 2005 "Saladuslik päevik" Tänapäev 2008 "Mõistatus lossivaremetes" Tänapäev 2009 "Must vares" Tänapäev 2010 "Täiesti tavaline perekond" Tänapäev 2010 "Nõidkapteni needus" Tänapäev 2010 "Tavalised hambahaldjad" Tänapäev 2011 "Kivid, tulnukad ja sekt" Tänapäev 2011 "Vaevatud" Tänapäev 2011 "Nahka kriipivad nädalad" Tänapäev 2012 "Poisid Mustalt Hobuselt" Tänapäev 2013 "Suhkrust ja jahust" Tänapäev 2014 "Pärdik Päär ja hauaröövlid" Tänapäev 2015
Igasugune teave, millele pole seatud seadusest tulenevalt juurdepääsupiirangut, on Eestis avalik. Olles avatud, püüdleb valitsus võimu teostamises kodanike võimalikult laia osavõtu poole, püüdleb nendega kommunikeerumise poole. Kuigi riik püüab toimida vastavalt demokraatlikule riigikorrale, on Eestis siiski probleemiks valitsuse liigne omakasupüüdlikkus, poliitikute rahanälg, valitsuse ja riigikogu segase võitu suhestatus ja mõju ning liigselt silma torkavad ja kõrva kriipivad korruptsioonijuhud. Olenemata kodanike ja riigi vahelisest kommunikatsioonist, selle ideaalsusest või puudustest, toimivad riigijuhid siiski pigem nii, nagu nende arvates kasulik on. «Kandke hõbepaberist mütse,» ei lähe meil ju kunagi enam meelest. «Seni kuni kriitiline mass meist riigi loomises ei osale, ei lähe see ka paremaks,» ütleb kommunikatsioonikonsultant Daniel Vaarik. «Riik on kallis ja see eeldab inimestelt ühist osalust.» (Eesti Vabariigi Valitsus 2012)
annaabi.ee 
