peremehe poole, kelle juures Peko oli sel aastal hoiul. Igaüks võttis kaasa söögikoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, kus ta asetati laelambi alla. Mehed istusid ümberringi seljad Peko poole, ja asusid igaüks eraldi oma kotist sööma. Pärast sööki tõusti, võeti kätest kinni ja sõõris ümber Peko käies paluti järgmiseks aastaks oma viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellele seejuures esimesena veri välja tuli, oli järgmisel aastal Peko peremees(tähistame järgnevas seda tava vereliisk). Seejärel jätkus pidutsemine toas, kus Peko peremees oli laua katnud. Peolt lahkuti alles vastu hommikut. Uus Peko peremees võttis Peko kaasa ning viis ta aastaks oma aita viljasalve."[2] [1] - https://et.wikipedia.org/wiki/Setumaa [2] Hagu, Paul. ,,Setu viljakusjumal Peko" . ,,Keel ja kirjandus 1975-03" lk 166-173
10. Mida nimetatakse mineraaliks ? Mineraaliks nimetatakse looduslike füüsikalis keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. 11. Missuguste põhitunnuste järgi määratakse mineraale ? Mineralide põhitunnusteks loetakse: väline vorm, värvus, kriips, läige, lõhevus, murd, kõvadus, tihedus, magnetilisus. 12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus iga mineraali kõvadus tähistab teatud kõvadusastet: Talk 1; kips 2; kaltsiit 3; fluoriit 4; apatiit 5; Ortoklass 6; kvarts 7; topaas 8; korund 9; teemant 10; 14
alates Londonist saadik. Ta teadis, kus nad ööbisid, kus hetkel on Fennel ja Ken, ja ta teadis, miks Gaye ja Garry seal on - Borgia sõrmuse pärast Enne kui külalised saabusid, lasi ta kohalikul Samaanil mürki koku segada, sellise, mis tapaks ohvri 12 tunni pärast. Kui mürk valmis, lasi ta mürki sõrmuse ülipisikesse mahutisse. Sõrmust katsetas ta ühe töölise peal, kes laiskles kogu aeg ning peksis oma naist, ta surus ohvril kätt, kriimustades seda ning soovis kõike head. 12 tundi hiljem tööline suri, ning Kahlenberg mõtles mõtetes, et sõrmus tõepoolest töötab) Kahlenbergi tööline pakkus Garry-le ja Gaye-le suupisted ning kutsus veidikese aja pärast muusemi vaatama. (Pildistamise asjus palus ta rääkida Max-iga isiklikult). See tuli üllatusena mõlemale, sest et, miks peaks Kahlenberg oma salajast muuseumi võhivõõrastele näitama? Eramuuseumis oli kuulsaid teoseid üle kogu maailma, kõik olid orginaalid.
rabas pikkade küünistega ihaldatud raamatu enda kätte. Kui üks inimestest teda märkas, lamas ta juba enne maas, kõri puru, kui oli jõudnud häire vallandada. See võitis tiivulisele veidi aega juurde. Shurei sammus ikka veel enesekindlalt kahe mehe poole, kui see 'miski', keda ta enne eiranud oli, ta tee tõkestas. Nad jäid tõtt vaatama, roheline halliga peegeldudes segunemas. ,,Kes kurat sa veel oled?" Elisa naeratas koletislikult ja tegi kaares hüppe, kriimustades sügavalt Shurei paremat õlga. Ta oli sihtinud kõri, kuid osav kütt oli nobedalt kõrvalpõike teinud. Ometigi sellest haavast piisas, et paar veretilka jalge all olevatele okastele langeks. Lõhnast meelitatud, limpsas Halltiib keelt ta tahtis veel. ,,Oh issand!" hüüatas Shurei ja võttis mõõga üle vasakusse kätte, ,,Tehke ometi midagi!" Kuid ta oli oma metsiku vastasega üksinda jäetud, kõik teised kütid põgenesid eri
kaasa toidukoti. Peoruumi aknad suleti. Kahe teise mehe osavõtul tõi peremees Peko aidast viljasalvest tuppa, mehed istusid ringi ümber Peko (selgadega tema poole) ja sõid oma moonakotid tühjaks. Pärast sööki tõusti püsti, võeti kätest kinni ja seistis sõõris ümber Peko ning paluti järgmiseks aastaks viljale ja karjale kaitset. Seejärel joosti välja ja hakati üksteist haarates ja kriimustades üle aia hüppama. Kellel esimesena veri välja lõi, see oli järgmisel aastal Peko peremees. Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant.
Loos ,,Lendav õunapuu" tuuakse realistlikku olustikku sisse fantastiline element. Selles räägitakse poisist, kes lõhub oma asju teadmisega, et niikuinii saab ju uued. Samamoodi murrab ta ettejäänud noore õunapuu. Kuna ta mingit kahetsust üles ei näita, ärkavad reaalses maailmas ellu lõhutud asjad, et oma lõhkujale kätte maksta. Lõhutud auto ja jalgratas ning murtud õunapuu ilmuvad peategelase teele nähtamatute kiusajatena, kriimustades teda ja sundides kukkuma. Pikapeale hakkab poiss asjade piirjooni tajuma ning saab aru, millega tal tegemist on. Ta saab aru oma halvast käitumisest ja heastab selle. Unes kangastub talle õieehteis lendav õunapuu, mis jääb teda ka edaspidi rasketel hetkedel kaitseinglina saatma. Tänapäeva maailmas valitseva asjadekülluse keskel on tavaline, et lapsed lõhuvad kergekäeliselt asju. Kui manitsemine enam ei aita, tuleb appi võtta kraad kangemad fantaasiategelased.
Seejuures väljamurenenud karbiiditerad libisevad või rulluvad mõni aeg hõõrdepaari vahel enne kui nad heidetakse hõõrepinnalt välja. Sellisel juhul need väljamurenenud karbiiditerad käituvad nagu abrasiivosakesed, mis võivad tungida kõvasulami sisse ja kriimustada kõvasulami pinda. Mõned karbiidiosakesed võidakse pressida terasketta sisse. Need kinnised karbiiditerad teraskettas toimivad kui mikrolõiketerad lõigates või kriimustades kõvasulami pinda. Nii aitavad kermistest väljarebitud karbiiditerad kaasa kulumise suurenemisele. Hõõrdekulumine pole ajaliselt stabiilne. Kulumise käigus suureneb kontaktpind, hõõrdumise tagajärjel eraldub soojust, kulumise produktid, mis teatud ajaks jäävad hõõrdepindade vahele mõjutavad samuti hõõrdeprotsessi. Pealegi on lähtepinnal teatud konarused, mis hõõrdumise käigus muutuvad. Uuriti ka kermiste kulumise kineetikat s.o. katsekehade mahu kadu hõõrdeprotsessi
annaabi.ee 
