autoPoleerimine on pinna lihvimise ja silumise protsess, mille käigus töödeldakse materjale (metall, klaas, vääriskivid, samuti auto värvkate jms.), kuni saadakse kõrgläikeline pind (vt joonis 120). Auto värvkatte poleerimisel eemaldatakse pealmine matistunud värvikiht. Seejuures muutub värvkate mõnevõrra õhemaks. Poleerimisega saab kõrvaldada ka väiksemaid kriimusid, "jooksusid" jm. värvidefekte. Poleerimisel tuleb kahjustatud värvikiht eemaldada kuni kriimu põhjani, mistõttu värvi paksus seab sellele tööle piirangud. Poleerimisel kasutatakse eriti peeneteralisi poleerimisvahendeid ehk polituure. Nendeks on enamasti mitmesugused savid. Kasutatakse ka poleerkivi, sadestatud kriiti, tinatuhka, tseeriumoksiidi ja smirgelpulbrit. Vahendid kantakse elastsele svammile või padjakesele ja pinda töödeldakse mehhaaniliselt..
kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu) Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt vajadusele ja otstarbele
kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed
Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. Silekaljud on positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid, mille pikkus mõni kuni mõnisada meetrit ja kõrgus 2-3 kuni 20 meetrit. Nad on Skandinaavias rannikualadel olevad laia levikuga väikesaared skäärrannik. Kaljuvoored on ovaalse või pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid
mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Mandrijää kulutusvormid jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini. kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m. Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid.
7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Liustiku kulutav ja kuhjav tegevus. Iseloomulikud pinnavormid ja nende paiknemise iseärasused. a)jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm pikkus - kuni mõni meetrit Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid.
Ainult mõned libisemissuunalised tumedad jooned viitavad terase vähesele kleepumisele poleeritud hõõrdepinnale (joon.3.19).Pikaajalisel kulutamisel on märgata mõnede karbiiditerade väljamurenemist. Sellele eelneb karbiiditerade vahelise piiri purunemine väsimuse tagajärjel. Hõõrdejõu varieerumise tulemusena mõjub karbiiditeradele tsüklilised nihkepinged. Kuna materjal on kõva, siis väljamurenenud karbiiditerad, siis materjali pinnale kriimusid ega vagusid ei tekita. WC-20%Co kulutamisel survel 180 N toimub libisemise I staadiumis lihvimiskonaruste plastiline deformatsioon, mis muudab hõõrdepinna läikivalt siledaks. Edasise hõõrdumise käigus purunevad karbiiditerade vahelised piirid, millele kaasneb mõningate karbiiditerade purunemine ja väljamurenemine (joon. 3.20).. Kuigi survejõud otseselt pole võimelised karbiidset karkassi või teradevahelist piiri
annaabi.ee 
