juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna järgi, valla järgi, kuni 19. sajandini ütles eestlane enda kohta maarahvas...ja see tähendas just eristumist baltisaksast, mitte teadvustamist, et olen eestlaste koosluse liige) kui aga sai võimalikuks, et meil tekkisid rahva juhid (Jannsen ,Kreuzwald, Jakobson) ja ajalehed/laulupeod, mis kogu rahva liitsid, siis tekkis ka ühine identideeditunne(kultuurrahvuslus). Mis on siis need eesti asjad,millest eestlus omale läbi aegade elujõudu on ammutanud ? Eesti keel- kaunis, keeruline, raske ent nii omane , et kahju oleks seda kaotada. Samas peab tunnistama, et meie keel on kaunis piiratud, me ei leia tihti sõnu, puuduvad paljud kasutuskõlblikud oskussõnad, reeglid on tihti reeglite eneste
· Sündis Põlva lähedal Himmastes · Lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna · eestlastele: saada suureks vaimult · puudus oma ajaleht, hakkas ,,Eesti postimehe" lisalehe toimetajaks · 1872- kirikuõpetaja Otepääl Eesti Aleksandrikoolis komiteed · Jaan Adamson õhutas emakeelse kooli rajamist · Raha koguti annetuste teel · 1871. peakomiteesse kuulusid kõik nimekamad tegelased: J.Hurt, Jakobson,Jannsen, Kreuzwald, Köler · 1874. a osteti koolile maja Kaarlimõisasse Eesti kirjameeste selts · Loodi 1872. aastal · põhiülesanded: eestikeelse kirjasõna, eriti õpikute väljaandmine, koguti rahvusluulet ja vanavara · esimene president: Jakob Hurt · EKSi alusel 1872. mindi üle uue kirjaviivi kasutamisele, mis säilib tänapäevani Carl Robert Jakobson · 1841-1882 · Sündis Tartus · 1886
Aleksandrikool 1860ndate algul tekkis Viljandimaa ärksamatel talunikel mõte, et oleks vaja priikslaskmise lähenevat 50. Aastapäeva kuidagi tähistada. Esialgu mõeldi püstitada Aleksander I ausammas, kuid peagi võeti sihiks rajada eestikeelne kool Aleksandrikool-tema auks. Raha pidi selleks kogunema annetustest. Raha kogumiseks ja kooli rajamiseks oli vaja taotleda riigivõimude luba. Aktsioon lülitusid mitmed rahvusmeelsed haritlased, nagu Jakob Hurt ja Kreuzwald, tuge saadi ka eesti soost maalikunstnikult Johann Kölerilt. Kahjuks suhtusid baltisakslased Aleksandrikooli ideesse tõrjuvalt ja nii venis loa saamine kuni 1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama
Eestis üle 10 000 liikme. Kasvas rahva eneseteadvus. Mitmes paigas hakati esitama ka sotsiaalseid nõudmisi. Eriti kurikuulus Rõuge talupoeg Tallima Paap. Vennastekoguduste väljumine kõrgema kontrolli alt viis selle keelustamiseni 1743. aastal. Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Liikumine andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Kreuzwald, Jakobson, Hurt, Reinman ja Tõnissonki olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Ratsionalism: Teoloogilise ratsionalismi rajajaks on saksa filosoof Christian Wolff. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse. Eesmärgiks seati rahva valgustamine ja harimine. Jutlustes jagati sageli praktilisi nõuandeid. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones pärisorjust. A. W
Langevad sotsiaalsest tasandist välja. Terve alkoholidiskursi on loonud eliit. Paradoks: mõisnikud ei taha, et talupojad joovad siis nad ei jaksa enam tööd teha, teisalt peab ju keegi kõrtsist viina ära ostma. Kõrtsi narratiiv: Kõrtsmik kui patule õhutav isik, kõrts on pigem negatiivne koht ja seda rõhutatakse palju. Näidatakse kui hale ja lagunenud see kõrts ikka on. Mõisnik andis kõrtsi enamasti rendile. Mõni erksam talupoeg rentis ja võis sealt isegi raha teenida. Kreuzwald ja Mannteuffel: karskusfilosoofia. 19. ja 20. saj muutub kõrtsmiku ja kõrtsi teema neutraalsemaks. Vilde ,,Prohvet Maltsvek": kriitika on suunatud igem mõisa aadressile. Kõrts on mõisa abikontor, avalik ruum seal kohtuvad erinevad hääled. Omamoodi rahvamaha funktsioon. Urgas versus rändurid ja nende huvitavad jutud. 19. Orjuse teema vanemas eesti kirjanduses 20. Rahvus kui ,,kujutletud kogukond" ja ,,leiutatud traditsioon" (invented tradition) Anderson: rahvus kui kujutletud kogukond
alt vallavolikogu) rahvuse formeerimine, rahvusliku eneseteadvuse kujunemine, üldse rahvuse kujunemine eeldused rahvuse kujunemiseks: kujunes ühtne eesti kirjakeel (1872 kehtestati ühtne eesti kirjakeel) ja üldise kirjaoskuse levik pideva eestikeelse ajakirjanduse teke (1857 Jannseni Postimees) rahvusliku kirjanduse kujunemine (1857 Faehlmann, Kreuzwald "Kalevipoeg", maailmas "Kurja lilled" ja "Madame Bovary") oma nimetuse "eestlane" juurdumine senise "maarahva" asemel 1866. a vallaseadus pani aluse valla poliitilisele elule Esimene periood, 1860ndad: 1864. a palvekirjade aktsioon Viljandimaal, eestvedajad vennad Petersonid; kutsuti üles kirjutama tsaarile palvekirju (oluline, sest esimest korda) ja mõeldi läbi, formuleeriti ja võeti kokku oma nõudmised:
annaabi.ee 
