bravuurne-hoogne, sädelev, uljas, väljakutsuv defekt-viga-rike familiaarne-pealetükkivalt sõbralik, käitumises liiga vaba v tuttavlik grimeerima-jumestama interjöör-siseruum kompetentne-pädev, asjatundlik;õiguspädev, võimkondlik 4. Pane võõrnimi alaltütlevasse käändesse ja kasuta neid lausetes. Shakespeare ( seikspiir) Shakespear’ilt Joice (džoiss) Joice’ilt Wilde (vaild) Wilde’ilt Renault (renoo) Renault’lt Bastille (bastii) Batille’lt Kreutzwald Kreutzwaldilt Faehlmann Faehlmann’ilt Balzac Balzac’ilt Camus ( kamüü) Camus’lt
Oma õpetlike lugude avaldamiseks ja levitamiseks kasutas Kreutzwald peamiselt kalendreid. 1846. a hakkas ta toimetama ,,Eesti-rahwa Kasulise Kalendri" lisa, mis ilmus ligi 30 aastat. Kreutzwaldil tuli mõte välja anda Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Ma-ilms ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849), kus ta tutvustas lugejatele maakera eri paikade goreograafiat, loomastikku, tehnika uusi saavutusi, keugeid planeete jm. Kreutzwaldilt ilmusid veel ,,Ma ja Merre piltid" (1850, 1857, 1861), kus leidus põnevaid seiklusjutte Lõuna-Aafrikast, Tseiloni saarelt ja mujalt, ning ,,Sippelgas" (1843, 1861), mis kutsus talupoegi üles virkusele ja sisaldas õpetlikke palasid põllumajandusest, tervishoiust, ajaloost. Nõuandeid ja teadmisi tervishoiu ning arstiteaduse alalt sisaldasid ,,Lühhikenne õppetus terwisse hoidmissest" (1854) ja ,,Kodutohter" (1879).
“Sprenk-Läte”, lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu. 8 Eesti rahvalaul Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul tekkis kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli
süles / Kaua külma kalmu al, / Nüid ta tõstab pea üles, / Nüid ta jälle ärkaval. / Ema arm ja ema süda, / Hauaski ei jahtu nad, / Neid ei murra surma oda / Igaweste miilavad! /.../ Nüid on lõhkend kalmumägi / Kõrge tänu Taarale / Nüid on lõpmas sortsi wägi, / Linda ärkab ülesse. / Tema hüüab Eesti õues: / Tõuske tütred, ärgake! / Koit ju punab taeva põues, / Miks te'e weel nüid uinute. Värsivormis pöördumine lugeja poole näib kokku monteeritud laenudest Kreutzwaldilt ja Koidulalt, sj on peategelaseks tõstetud eepose MEES-kangelase Kalevipoja asemel NAINE, ESI-EMA, Linda. Käesoleva aine raames ongi oluline, et see ajakiri oli esmakordselt Eesti elus suunatud naistele, et see oli esimene omataoline, et see rääkis naistest, liiatigi - oli mõeldud suhtlus- ja treeningu-(!)areenina naistele (ühte kogusse kokku heita, oma südame koormid elutarvituste ja pärimiste kohta wälljapuistama, üksteiselt elutarrkusi õppima, üksteisele
2) Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 3) Friedrich Robert Faehlmann 1798-1850 4) Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 ,,Spielgas" avaldas esimese rahvaluule kogumise üleskutse (1843) 5) Arnold Friedrich Johann Knüpffer 1777-1843 Kadrina pastor, üks suurimaid eest rahvalaulude kogu 6) Alexander Heinrich Neus 1795-1876 Estofiilide töö tähendus folkloristika seisukohalt: - rahvaluule kogumise üleskutsed: Beiträge´s saksakeelne, Kreutzwaldilt esimene eestikeelne (Sipelgas I, 1843) - teaduslike seltside loomine o alus rahvaluulekogude kujunemisele, sh arhiivide tekkele o teaduslike ettekannete pidamine ja ettekannete publitseerimine (nt seltside toimetistes) - eesti pärimusmaterjali tõlkimine ja tõlgendamine saksakeelsele teadusavalikkusele - kakskeelsed allikapublikatsioonid (nt Ehstnishe Volkslieder, Neusi tööna), mis taas
................................................................................................67 Kristiina Kass.......................................................................................................................................67 3 Eesti rahvalaulud lastele Nimetus rahvalaul (saksa Volkslied) pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Lastelaulud on tavaliselt kas laste või vanemate enda loodud. Hällilaul- „Uinu mu väsinud lind, unele suigutan sind...“ Mängitamislaul Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud-
See on põhitoonilt eleegiline teos. Priiuse ja rahva vabadusvõitluse toonitamine + eetilised probleemid: emaarmastus, kättemaks, ausus, õigus. Rahvuseepose tähtsus on kasvanud aastatega. Alguses ei levinud. Kirjanduslik väärtus: eestlaste muistse iseseisvusaja ja rahvaluule avamine lugejatele. Probleem on teose keeles (vaba ja vigade rohke). Kunst: Kr. Raua söejoonistused. Seda on tõlgitud ja tutvustatud teistele rahvastele. Kreutzwaldilt lisaks: “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (44 muinasjuttu, 18 muistendit)- rahvasuust kuuldud juttude põhjal. Neid on säilinud ehe rahvaluuleline põhi. Teemaks on rikaste ja vaeste vastuolu („Puulane ja tohulane”), peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Vaeslapse käsikivi”), rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse. Lisaks puhtakujulised imemuinasjutud “Kullaketrajad”.
annaabi.ee 
