Esiteks tooks ma välja meie ilusa eesti keele. Olen kindel, et just meie kaunis emakeel on see, mis ühendab meid - eestlasi. Tänu ühisele keelele, saame me omavahel vabalt suhelda igas valdkonnas, jagada informatsiooni ning end harida oma emakeeles. Lisaks võimaldab see meil väljendada emotsioone, üksteist mõista, ning tunnetada maailma ja ühiskonda. Lisaks ühisele keelele ühendavad eesti rahvast ka meie kirjandus. Siinkohal tooksin välja Fr. R. Kreutswaldi poolt kirjutatud eepose "Kalevipoeg", mis on tänapäeval kõigile eestlastele tuttav oma müütide poolest. Ent aastaid tagasi, kui eepos laiale avalikkusele kättesaadavaks sai, hakkas see meie rahvale avaldama suurt mõju. Läbi eepose hakkas suurenema rahva eneseteadvus ning kasvas rahvustunne. Eestluse elujõu allikateks on kindlasti ka meie rahva ühised traditsioonid. Nii toimuvad Eestis ühistantsu- ja laulupeod, mis on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendajaks
Kellahelin orust tõuseb- Keda kellad hüüavad? Lauluhääled kõrvu kostvad- Keda lauljad saadavad? ,,armastus" Ja kui sul arm ei iilagi Veel üitsend südames, Siis räägid nagu päikesest üks vaene pime mees! Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu milleks oli ,,emajõe ööbik" ,,kui õis, mis õitseb heinamaal" Kui õis mis üitseb heinamaal, On minu armuke, Mu armuke on nagu laul, mis täidab südame" Tartus kirjutas ballaade ,,udumäe kuningas." Selle ballaadi aluseks oli Kreutswaldi samanimeline looming.veel kirjutas ka Artikleid, Näidendeid, draamaline looming ,,saaremaa onupoeg." Lavastus 24 juuli 1870, rajas rahvusliku teatri.Carl Robert Jakobson soovitas Lydial kasutusele võtta luuletajanimi Koidula. See tähistas koidu aega. !867 said Koidula luuletused üle eesti tuntuks. Tartus tekkis hovi aforismide vastu. Kui ideed läbi kuluvad, on sõnad kõepärast.(J.W.Goethe) Tegutsejal pole kunagi süümepiinu.(J.W.Goethe)
Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882)
LOOMING Lydia Koidula on kirjutanud proosa- ja luuleteoseid. Ta on tegutsenud tõlkijana ja kirjutanud näidendeid. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Algatas vene kirjanduse eesti keelde tõlkimist. Algul, kui ta alustas proosa kirjutamist, tõlkis ja mugandas seda teistest keeltest, hiljem hakkas aga tegema omaloomingut. Samuti kirjutas ta ka ballade. On antud välja ka kogumikke, kus on kirjavahetused Fr. R. Kreutswaldi, Anna Haava ning samuti tema lähedastega. Tema tähtsamaiks loominguks sai aga luule. Tema luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Luuletajana alustas ta 1866. aastal, andes välja luulekogu "Waino-lilled", mis sisaldas "Kodu" ja "Sügismõtted" jne. 1887. aastal anti välja "Emajõe ööbik" ja see sisaldas "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" jne. Tema luulet ilmus ajakirjanduses ja kalendrites
Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. nt. Nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune. Määrsõnalise lainedi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. nt. Tervelt aasta vanused konservid = tervelt aastavanused konservid. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil. nt. Kreutswaldi-aegne, Doonau-äärne, Atlandi-tagune, TPI-aegne. Mitmesõnaline nimi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku. nt. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Georg Lurichi vägevune. Number või märk kirjutatakse järgneva ne- või line-omadussõnaga kokku või liidetakse sidekriipsu abil. nt. 25aastane = 25-aastane, 21-leheküljeline. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine