rõõmud sus häbitud. Hinnata oskad. Ja mõista. Kuid üksnes läbitut. Doris Kareva Chagalli assotsiatsioon võimatu et võimatu on võimatu Tohutu suurest buketist lillad lehmad sõid lilli. Punamütsike oli sinimütsike. Sonijal oli peas sonimütsike. Iga ulakas, kes ulatas, hammustas pagari ninast -- see oli soelõhnav kringel. Pagariemand oli martsipanist ingel. Samovar jooksis samogonni, süda verd ja Aru amokki. Kretiinid käisid kretiinis ja parasiidid olid paradiisis. Aja üsast üha sekundeid sündis, iga beebi sai seebi. Ja sära! Minus on natuke merevaiku, ütles nööp ja kadus ära. Nikolai Batruin
kõige edukamate vanemate lapsed. Tänu sellele oli õhkkond kiuslik, edvistav. Mis ei meeldinud põrmugi peategelasele, kõik õpilased olid niivõrd ennast täis ning uhked. Südames ta tundis suurt viha oma koolivendade vastu, kuid kui ta sealt välja visati tundis ta suurt kergendust. ,,Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!'' Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. '' Tänapäeva probleem noorte seas on see, et ei julgeta olla sina ise. Liialt võetakse malli sõpradelt ning nö minnakse vooluga kaasa. Justkui kardetakse, et neid tõrjutakse välja kui nad ei sarnane igaühega, ei julgeta öelda seda, mida nad mõtlevad, hoides kõike enda sees. See viitab enesekindluse puudumiseni. Holden Cauldfield, aga oli tema ise, ta isegi tegi seda mida ta tahtis
Holden kuulis, kuidas Stradler oma tuppa tagasi läks. Siis tuli mõte Holdenil kloostrisse astuda. Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha. Ackley vastas, et katoliiklane peab kindlasti olema. Kuid kahjuks oli Holden ateist. Siis ütles, ta siiski ei astu siis kloostrisse, sest ta võib sattuda sellisesse kloostrisse, kus on valed mungad, kes on kretiinid ja muidu tohmanid. Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima
varbaküüsi laua kohal. Ometi röövib miski pidevalt Holdeni rahu... Kui raamat algab on Holden juba neljandat korda koolist välja visatud ja ta pakib üksildases ühikatoas asju. ,,Kui ma olin minekuvalmis, kohvrid juba käe otsas ja puha, siis ma peatusin hetkeks trepi juures ja heitsin viimast korda pilgu meie koridorile. Ise ma nutsin. Ma ei tea, mispärast. Panin pähe oma punase jahimütsi, keerasin noka kuklasse, nii nagu see mulle meeldis, ja karjusin kõigest kõrist: ,,Head und, kretiinid!" Vean kihla, et äratasin viimse kui värdja kogu korrusel. Siis kadusin, kus kurat." Kuna Holden pelgab peale neljandat koolist välja viskamist koju minna, sõidab ta New Yorki, et seal kolmapäevani end varjata. Ta seikleb klubides ja baarides, joob ning suitsetab, tantsib kõige koledamate California naistega ja kujutleb et on tõepoolest täiskasvanu. Üleüldse ärritab Holdenit see, kui inimesed märkavad vaid ta lapsikust ning unustavad ära ta täiskasvanulikud teod ja otsused.
Holden kuulis, kuidas Stradler oma tuppa tagasi läks. Siis tuli mõte Holdenil kloostrisse astuda. Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha. Ackley vastas, et katoliiklane peab kindlasti olema. Kuid kahjuks oli Holden ateist. Siis ütles, ta siiski ei astu siis kloostrisse, sest ta võib sattuda sellisesse kloostrisse, kus on valed mungad, kes on kretiinid ja muidu tohmanid. Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi. Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima
sallinud seda kunagi " - Minategelase nimi : HOLDEN CAULFIELD - Holden ütles talle: ,, Sa oled räpane tobe idiootlik litapoeg " - Sellepeale sai ta Stradlater´i käest lõuga 7. PEATÜKK - Holden läks Ackley juurde. - Holden´it häiris mõte Jane´st ja Stradlater´ist - Minategelasel tuli mõte kloostrisse astuda. - Läks oma tuppa tagasi ja hakkas asju pakkima - Vanaema on tal vana ja saadab talle umbes 4 korda aastas sünnipäeva puhul raha. - Enne lahkumist karjus ,, Head uut, kretiinid! " 8. PEATÜKK - Taksot kutsuda oli liiga hilja -> Läks kuni jaamani jala. - Meeldis üldiselt rongiga sõita, eriti öösel, kui tuled põlesid. Vagunites kantakse ringi kohvi, võileibu ja ajakirju. - Tavaliselt ostab ta singivõileiva ja 4 ajakirja, kuid seekord ei olnud tal tuju. - Holden naistest : ,, Naised ajavad mind lolliks. Ausõna. Mitte ,et ma oleksin mingi seelikukütt või midagi sellist- kuigi armun üsna kergesti. Aga naised lihtsalt meeldivad mulle
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D
Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid! Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki. Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks. Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D
annaabi.ee 
