valude ja liigesesiseste põletike vähendamine liigese töövõime parandamine Ravivõimalused füsioteraapia sanatoorne ravi endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine) Haiguse kulg. krooniline aeglaselt progresseeruv märkamatu hommikune liigesejäikus on kuni 30 minutit mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahulolekus valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel haiguse arenedes muutuvad valud püsivaks, tugevneb krigin liigestes (krepitatsioonid) Liiges deformeerub põhiliselt luuliste vohandite arvel. Riskitegurite püsimine ja sagedased põletikulised episoodid liigestes (aktiveeritud artroos e. sekundaarne sünoviit e kondrolüütiline episood) kiirendavad liigeste deformeerumist, jäigastumist ja funktsionaalse puudulikkuse suurenemist. Gonartroos ehk põlveliigese artroos esineb kuni 33%-l osteoartroosi juhtudest tavaliselt kahepoolne sagedamini naistel gonartroosi diagnoosimiseks piisab tavaliselt kliinilisest leiust
**hingamisseiskus – inimene ei hinga, pulss olemas, aitab ainult kunstlik hingamine NIKASTUS: ootamatu vigastus hüppeliigese vigastus: tõsta vigastatud jäse kõrgemale vajuta vigastatud kohale pane peale külmakott (20-30 min. hoida) kui peale seda ei või ikka veel jalale toetuda, pöördu arsti poole. *esmaabi: peatab verejooksu vähendab valu aitab paranemist LUUMURD tunnused: deformatsioon valu naha värvi muutus funktsiooni puudumine krepitatsioonid, turse *kannatanule ei tohi anda rohtu, vett, alkoholi *õlavigastuse puhul, ilma röntgenita MITTE üritada paika panna *inimesel on 7 kaelalüli (kõige peenemad 4. ja 5. lüli) 4. lüli vigastus – hingamisseiskus 5. lülist alates alakeha halvatus (käed võivad veel liikuda) *raske HÜPOTERMIA (alajahtumine) lihasvärin (kehatemp. 35-33°C) teadvuse kadu (kehatemp. 30-26°C) nahk jahe ja kahvatu lihasjäikus (kehatemp. alla 33°C) hingamine ja südametegevus aeglustunud
Üldine halb enesetunne – nõrkus, peavalu, näost punetavad. Higistamine Torked haiges küljes, eelistab lamada haigel küljel. Tekib köha, mis algul on kuiv, kuid järgnevatel päevadel hakkab erituma ka röga (pruunikas-punane ehk roostekarva, hiljem kollakas, mädasegune). Südamelöögisageduse suurenemine. Mõnevõrra võib langeda vererõhk. Koputluskõla lühenenud (tume kõla). Auskultatsioonil krepitatsioonid, mis vahepeal kaovad ja tekib bronhiaalne hingamiskahin ning seejärel uuesti krepitatsioonid. Veres: SR kiirenemine, leukotsütoos, tugev nihe vasakule. C-reaktiivne valk tõuseb seerumis. Röntgenis: sagara homogeenne varjustus. Rinnavärin positiivne haigel poolel Võib mõnikord kulgeda ka atüüpiliselt. Haiguse kulg on keskmiselt 4 nädalat. Koldeline kopsupõletik Esineb sagedamini kui krupoosne kopsupõletik
kõhnunud patsient). Bronhiaalsed räginad võivad olla kuivad või märjad. Märgade bronhiaalsete räginate korral on kuulda, kuidas õhk tõmmatakse läbi vedeliku/eksudaadi, mullide lõhkemisel vedeliku pinnal on kuuldavad räginad. 6 Suuremullilised märjad räginad bronhiidi korral. Alveolaarsed krepitatsioonid ehk kuivad krepiteerivad räginad viitavad kopsupõletikule (kuulda nagu juuste hõõrdumine) sissehingamise lõpul ja köhimisel, kui kokkukleepunud alveoolid avanevad. Pleurogeensed kahinad (hõõrdumiskahinad) viitavad pleuriidile. Kiuned on kõrgehelilised ekspiratoorsed helid. Võivad olla põhjustatud distaalsete hingamisteede obstruktsioonist, mida põhjustavad limaskesta turse, viskoosne lima ja bronhospasm (nt astma korral).
Südamepuudulikkuse tunnused vastsündinueas on: üldine väsimus; rahutus; väsimine söömisel/imemisel; nahk higistav, kleepuv; tahhüpnoe - hingamise kiirenemine; tahhükardia – südame löögisageduse tõus. Vanematel lastel on sümptomatoloogia varieeruvam. Lisanduvad kasvu aeglustumine, kehakaalu langus; köha, sagedased hingamiselundite haigused; valu rindkeres; kardiomegaalia ehk südame suurenemus; kopsude auskultatsioonil krepitatsioonid ehk paisuräginad (vasaku vatsakese puudulikkus); hepatosplenomegaalia; positiivne kaaluiive tursetest tingituna; perifeersed tursed (hiline sümptom); trummipulksõrmed ja uuriklaasküüned. (Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Kupari & Nieminen 2005, Virro 2008.) 24 8.3.5. Mõõtmine. Arteriaalse vererõhu mõõtmise metoodika, normoloogia ja patoloogia
trauma kontekstis. Rindkere ülevaatuse kokkuvõte R Rate – sagedus I Injuries – vigastused: otsige läbivat traumat. S Symmetry of chest wall movement – rindkereseina liikumise sümmeetrilisus 640 E Effort of breathing – hingamispingutus N Neck signs – kaelanähud F Feel – katsu: luu krepitatsioonid ja kirurgiline emfüseem A Assess resonance – hinda kõla L Listen to both sides of the chest – kuula rindkere mõlemat poolt L Look at the patient’s back – vaata patsiendi selga (kui seda pole juba tehtud) Kaelanähud saab meeles pidada mnemoonikuga TWELVE. Trahhea – kas see paikneb tsentraalselt? Wounds – haavad. Kas on haavu või hematoome?
annaabi.ee 
