3 Keatsi looming Keatsi luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Poeet ülistab ilu ja loodust, maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Loomingut iseloomustab eriline iluihalus, elujaatavad motiivid ja üleskutse nautida looduse ilu ning olemisrõõmu sügavalt progressiivse tähendusega. Keatsi kuulsamad teosed on: · ,,Ood kreka vaasile" · ,,Ood ööbikule" · ,,Püha Agnese õhtu" · ,,Sügisele" 1817. aastal ilmus Keatsi esimene raamat ,,Poeemid". 4 5 Keatsi luuletust Pealkiri Teema Romantismile omane Lemmiktsitaat Hinnang Looduseülistus; ,,Kes poleks
• 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra)
Hitler oli saanud II MS's esimese tõsisema tagasilöögi. Saksamaa vallutab balkani poolsaare: peale inglismaal ebaõnnestumist suunas hitler tähelepanu itta. Okt 1940 alustati sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saadi lüüa. Saksamaaga liitusid ungari, rumeeniaja bulgaaria. Saksa mõju alla langes ka jugoslaavia, kuni 1941 tuli riigipöördega J's võimule läänemeelne valitsus. 6. apr 1940 ründas saksamaa Jugoslaaviat ja lõi selle kiiresti puruks. Aprilli lõpuks oli ka kreka vallutatud. Järgmiseks taheti valutada Vahemere maidtuli vallutada Malta ja Kreeta. 20. mai 1941 rünnatigi kreeta ja inglased taandusid. Malta jäi alistamatuks. Sõjategevus MS teistel rinnetel: 1940 kandus sõjategevus euroopast ka aafrikasse. Itaalia alustas sept 1940 rünnakut egiptlaste vastu, mis oli mehitatud briti vägedega. 7. sept 1940 alustasid briti väed vastupealetungi ja itaalia väed löödi täielikult puruks. Britid vallutasid ka teisi itaalia kolooniaid. Aafrikasse saadeti
-lojaalne sõjavägi talupoegadest Bütsants Nimi tuleneb Kreeka linast Byzantsionist, mille keiser Constantinus muutis 330 a Rooma keisririigi pealinnaks Konstantinoopoli nime all. Territoorium hõlmas: Balkanit, Väike- Aasiat, Kaukaasiat, Süüriat, Egiptust, Palestiinat ja Vahemere saari. Oli palju rahvuseline riik kus riigikeel oli kreka keel. Riiki juhtis absoluutse võimuga keiser-basileus. Olemas olid ka riiginõukogu ja tsirkuseparteid e demosed. Bütsantsi tippaeg Justinianuse I valitsemise aeg, valitses 6. saj. 1) arendas välja tugeva, sõjalisbürokraatliku riigikorra. 2) Koostas Rooma Õiguse põhjal tsiviilseaduste kogu eJustinianuse koodeksi. 3) Pidas edukaid vallutussõdasi barbarite vastu, soovides taastada Rooma keisririigi hiilgust.
4)Mille poolest erinevad dooria,joonia ja korintose sambad?Milline neist stiilidest on vanim? 5)Millised materjale kasutaisd vanakreeka kujurid? 6)Millise suure muutuse tüi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7)Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8)Miks lõid kreeklased nii palju meeskate? 9)Mille kaudu saame aimu vanakreeka maailikunstist? 10.Milliseid vanakreeka vaasimaali stiile tead?Mida kujutati? 11.Millised olid kreka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12.Kes oli hellen?Mis on hellenism? 13.Nimeta tuntumaid vanakreeka arhitekuurimälestisi. ETRUSKI JA ROOMA KUNST Etruski kultuur Etruski kultuur 8-3 saj. e.m.a Itallia keskosas(olid põlluhairjad,meresõitjad) Etruskid mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri ja hiljem sulandisuid Roooma ühiskonda. Etruskidel oli oma keel,tegelesid ennustamisega,hauad erilist,linnad korrapärast planeeringuga. Etruskide arhitektuur ja kunst
Hestia- Zeusi õde, kodukoldejumalanna Hera- Zeusi naine ja õde, taevajumalanna Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna Hermes- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna Hephaistos- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 8. Milliseid materjale kasutasid kreka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks.Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud.Pronkskujud võivad looduslikus tingimustes paremini vastu pidada, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal on terve hulk ümber sulatatud. 9. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Kreekas on alasti meesfiguur(kouros) ja riietatud naisfiguur(kore) 10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel
Seleukiidide riik ja Makedoonia (sh Kreeka). Need kolm riiki olid alatasa söjajalal. Kreeklased hakkasid välja rändama Euroopast Lähis-Idasse. Tähtsamateks linnadeks kujunesid Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ja Pergamon Väike-Aasias. Nii omandas Vahemere idaosa rannikuala varsti üsna kreekapärase üldilme. Nii pani Aleksander Suure vallutusretked aluse uuele ajajärgule hellenismiperiood (323-30 eKr). Seda ajastut kujundas Kreka kultuur Lähis-Ida maid ja natuke ka vastupidi. Muutused Kreekas hellenismiajastul: 1. Riigikorralduses: Suurriikide valitsejateks said piiramatu vöimuga makodoonlastest monarhid. Linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused. Ulatuslik orjapidamine. Pöhimötteliselt säilis vana poliitiline korraldus, kuid tähtsamad asjad otsustas ikkagi monarh. 2. Söjaväekorralduses: Söjvägi ei koosnenud enab vabatahtlikest linnakodanikest, vaid
• 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) • Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles • Kreeka keelest maailmakeel • Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus • 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala • Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. • 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki.
· 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) · Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) · Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr) · Aleksander Suur (juhtis riiki 336- 322) oli Philippose poeg, kreeka kasvatus,õpetaja- Aristoteles · Kreeka keelest maailmakeel · Kreeka kultuuri, tsivilisatsiooni langus · 146 eKr roomlased vallutavad Kreka põhiala · Vahemere idaosa hellenistlike riikide allutamine Rooma ülemvõimule 30 eKr. · 30 eKr langeb viimae Hellenismi riik (valitsejaks Kleopatra) 3.Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. Lk 107-114 Polis- sõltumatu, omavalitsemisel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ja poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel. Polise elanikud jagunesid kaheks: a) kodanikud ja B) mittekodanikud. Kodanikud : Täisealised vabad mehed, kellel oli kohus kaitsta riiki.
Sajandist kuni 5 sajandi alguseni arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud. Tähelepanuväärsed on kujude näod kus kõigil on ühesugused grimassitaolised naeratused. Tähtis on see, et kreeklased õppisid esimesena tegema tõeliselt vabalt ieseisva inimfiguure. Egiptuses olid kehad rohkem kiviga seotud, kreeka kujud aga seisvad jalgadel ja käed pole ka enam vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt. 5 sajandi alguses e.m.a toimus kreka platikas murrang. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Hakkavad ka sündima kujud, kus keha raskus on kantud ühele jalale , teine jalg aga lõdvaks jäetud. Jalgade erinev koormamine muudb paljude luude ja lihaste asendit kogu kehal ning nende muutuset arvestamine muutiski kujud enneolematult looduslähedaseks ja elavaks. 5 sajandi keskel e.m.a algas kõrge stiili ajajärk kreeka skulptuuri ajaloos. Palju kujuerid töötas Kreeka linnades. Sparta
annaabi.ee 
