Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust. · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Robert Schumannil oli väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta Klaveritsüklid muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. · "Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) · "Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838)
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb 22 palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, Sümfooniad "Kevadsümfoonia" (1841) "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid "Liblikad" (1832) "Karneval" (1835) "Kreisleriana" (1838) "Lastestseenid" (1838) "Novelletid" (1838) SURM 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal) H E L E PAN U TÄ NA N TÄ EE S T = )
Naise varjus. 1850 Düsseldorfi linna muusikadirektori koht.Viimased aastad hullumajas. 2 kujuteldavat sõpra (Florestan ja Eusebius). Suri abikaasa juuresolekul. Vihkas/kartis metalli. Looming Leipzigi perioodil tegi parimad teosed. Siis kujunes ka käekiri: tehniline leidlikkus, romantiline sisu. Loomingus põimuvad: tormakus ja lüürilisus, tantsulisus ja meloodilisus, unistused ja grotesk. Arvukam osa on klaveri ja vokaalteosed. Klaver: A-moll, Tsükklid (Viini karneval, Kreisleriana, Liblikad, Pappilon, Metsastseenid, Lastestseenid, Noortealbum jne). Lisanduvad sonaadid, variatsioonid jne. Vokaalmuusika: soololaulud (250+) (tsüklilised/iseseisvad). Heine, Goethe, Schilleri, Byroni tekstid. Vokaltsükklitest nt Naise elu ja armastus, Poeedi armastus. Traagiline hindeelu ja väsiv armastus. Parimaks üksiklauludest 2 grenaderi. Sünfoonilist muusikat 4 tk (1. Kevad, 3. Reini). Kontsertavamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herrman ja Dorothea. Muusika Byroni
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: "Kevadsümfoonia" "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: "Liblikad" "Karneval" "Kreisleriana" "Lastestseenid" "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: "Naise elu ja armastus" "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" SOOLOLAULUDE TSÜKLID: ,,Naise elu ja armastus,, ,,Poeedi armastus,, ,,Mirdid,,
või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5. Võrreldes Schubertiga on Schumanni looming elujaatavam ja rõõmsam, selles on rohkem kontraste ja tormakust ning eredaid karaktereid. Suur osa Schumanni loomingus on programmilisel muusikal. Ta laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi ja armastas ebatavalisi rütmimustreid. 6. 1834. a. lõi Schumann Davidsbündlerite liidu Taaveti vennaskonna. Schumann lõi selle rühmituse oma fantaasiates
Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Tuntuimad sümfooniad: · "Kevadsümfoonia" · "Reini sümfoonia" Tuntuimad klaveritsüklid: · "Liblikad" · "Karneval" · "Kreisleriana" · "Lastestseenid" · "Novelletid" Tuntuimad vokaaltsüklid: · "Naise elu ja armastus" · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks"
Temast ei saanudki maailmakuulsat pianisti, vaid hakkas tegelema heliloominguga; loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika; laule on kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele.Schumanni loomingus on 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat , instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad: ,,Kevad sümfoonia'' , ,,Reini sümfoonia'' Klaveritsüklid: ,,Liblikad'' , ,,Karneval'' , ,,Kreisleriana'' , ,,Lastestseenid'', ,,Novelletid'', ,,6 fuugat teemale BACH orelile op.60'' Vokaaltsüklid: ,, Naise elu ja armastus'' , ,,Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem'' , ,,Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks''. 2. Helilooja ja pala nr.1 J.Brahms Symphony No.4 E minor- J.Allegro non troppo Helilooja ja pala nr.2. -Felix Mendelssohn- Symphony No.4 ,,Italian'' I mov- Allegro Vivace Helilooja ja pala nr.3 F.Liszt Chasse-neige (Andante con moto)12
Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid" · Liblikad" (1832) · "Karneval" (1835) · "Kreisleriana" (1838) " · Lastestseenid" (1838) · "Novelletid" (1838) Vokaaltsüklid · "Naise elu ja armastus" (1830) · "Kuus Nikolaus Lenau luuletust ja Reekviem" (1850) · "Seitse Elisabeth Kulmanni laulu luuletaja mälestuseks" (1851) Frédéric Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin; 1. märts 1810 elazowa Wola, Varssavi lähedal 17. oktoober 1849 Pariis) oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule
lõppenud. Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. Looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot.
Õpinguaastad (1797-1813) Schumanni looming Schumanni looming on arvuliselt suur ja küllaltki mitmekülgne. 1. Palju klaveriteoseid kahele ja neljale käele, neist tähtsamad: a) kahele käele: "Liblikad" (op.2,1831), "Sümfoonilised etüüdi" (op.13, 1834), "Karneval" (op.9 1834- 36), sonaat fis-moll (op.11, 1835), Fantaasia C-duur (op.17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); b) neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. 2. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). 3. Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot. 4
Sisult romantiline ja ka muusikaväliselt inspireeritud väljendusmaailm( Fantaasiapalad, Karneval, Noortealbum).Kirjaniku ja kriitikuna suur mõju avaliku arvamuse kujundamisele. 1834.a. asutas ajakirja muusikutele. Teosed : ooper "Genoveva", ilmalik oratoorium Paradiis ja Peri, 4 sümfooniat, kontserdid klaverile, tsellole, viiulile, olulosed kammerteosed, . 27 suurteostklaverile (3 sonaati, Sümfoonilised etüüdid, Fantaasia C-duur, Kreisleriana). 5.Romantiline realism, Intellektuaalsus. a) R.Wagner, G. Verdi Programmiline muusika b) H.Berlioz, F. Liszt Mõiste romantiline realism märgib suunda, mis erineb olulistes joontes kõrgromantismist. Tema rõhutatud intellektuaalsus on sisemine vastuolu romantilise klassitsismiga. Arengu idee muusikas, sageli poleemilise iseloomuga kunstilised ideed ja teooriad kirjutistes. R. Wagner- üks muusikaajaloo keerukamaid isiksusi, helilooja, luuletaja( oma kõigi
annaabi.ee 
