August Alle oli õiglane ja sirgjooneline mees. 3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. 1910. a siirdus Alle Vilnosse. Seal elatus ta algul juhutöödest, õppis mõnda aega maalikunsti, astus siis ühte katoliikliku internaati, kus siis korraliku koolituse antiikkeeltes, ajaloos ja klassikalises kirjanduses. Ühtlasi omandas ta poola keele, mis
Sellega jõudis lõpule 150 aastat kestnud ametiühingute organisatsiooniline kujunemine saareriigis (Prozes., Vaikma., Vare 2000: 5). 2.1. Ametiühingute teke Eestis Eestis 19. sajandi teisel poolel toimunud tootmise ja kapitalistlike turusuhete areng tekitas tööstusliku tööliskonna. kes asetses suurtes tootmiskeskustes. Niisuguseks kohaks oli 1856. aastal asutatud Narva Kreenholmi Manufaktuur, millest peagi kujunes Venemaa suurim ettevõte. 1872. aastal töötas Kreenholmis juba 6000 inimest, kelle esindajad sama aasta suve lõpul esitasid vabrikuvalitsusele kollektiivsed nõudmised tööaja lühendamiseks, palgaolude parandamiseks ja sobimatute ametnike kõrvaldamiseks, trahvide reguleerimiseks ja meistrite omavoli lõpetamiseks. Oma nõudmiste toetuseks ähvardati tööst loobumisega, tööseisakuni jõuti kuu aega hiljem. Kõik see oli ametiühingute tekkimiseks vajaliku pinnase kujundamine, esimesed
jaotamist? Elektrienergia kasutuselevõtu alguseks Eestis loetakse 1882. aastat, mil Tallinnas F. Wiegandi tehases (hilisem "Ilmarine") ja Narvas Kreenholmi Manufaktuuris seati ruumide valgustamiseks üles esimesed generaatorid. 1885. a katsetati voolu tootmist tööstusseadmete käitamise tarbeks Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator). Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. 3. Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis?
Tööstus XIX sajandi lõpul arenes ka Eestis tööstus jõudsalt. Alguse sai see tekstiilitööstusest. 1857 avati Kreenholmi Puuvillamanufaktuur, mis oli Venemaa üks suurimaid ning milles oli tasemel inglise sisseseade. Tooraine toodi Egiptusest ja Kesk-Aasiast ning Ameerikast. Valmis lõng saadeti Moskva lähistele tekstiilitööstusesse, kus töödeldi ümber sitsiks. Laiendati ka varasemaid tekstiilivabrikuid Sindis ja Kärdlas. Tallinnas alustas tegevust Balti Puuvillamanufaktuur. Kreenholmis töötas 5000 töölist ning sealsed streigid olid esimesed ning võimsaimad tervel Venemaal. Masina- ja metallitööstus Sajandivahetusel võttis Tallinn Narvalt üle esimese tööstuslinna koha. Suuremad ettevõtted olid: · elektrimasinate tehas "Volta" · vagunitehas "Dvigatel" · metallitehas "Franz Krull" · "Wiegandi masinatehas" 1912-1913 lasti Tallinnas käiku kolm suurt sõjalaevatehast: 1. Vene-Balti 2. Bekker´i 3. Noblessner´i
Ülemiste järv on Tallinna joogivee peamine allikas. Varem järvest välja voolanud Härjapea jõgi - keskaegse Tallinna tööstuse tuiksoon - on täies ulatuses torustatud ja voolab kogu ulatuses maa all, suubudes merre. Narva veehoidla on meie suurim tehisjärv. Järv asub Narva jõel Narvast lõunas Eesti ja Vene piiril. Veehoidla rajati 1950. aastatel seoses hüdroelektrijaama ehitamisega. Veehoidla kaldad on madalad, kaldajoon sopiline. ((Foto: Narva kosk Kreenholmis on veerohke üksikutel päevadel aastas. Valdavalt juhitakse jõgi Jaanilinna poole, Venemaal, paiknevasse elektrijaama.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti vesikonnad ja veelahkmealad. 2. Nimeta tekstis nimetatud jõed, nende lähe ja suue. 3. Analüüsi tekstis toodud tabeli järgi Eesti jõgede pikkusi, valglate suurusi ning vooluhulki. Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused? 4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed? 5
annaabi.ee 
