6 saj ekr kehtestati Roomas vabariik 46-44 ekKR julius Caesari diktatuur 79 p kr vesuuvi purse 115 p- kr rooma riigi suurim ulatus keiser Trajanuse ajal (lõuna- ja lääne euroopa , põhja aafrika l2his ida 476 p kr rooma riigi lõpp Rooma kultuur roomalased jäljendadasid oma eluviisis kreeklasi peale vana-kreeka alistamist tegelesid roomas kuntsiga üksnes kreelased kreekast toodi skulptuure, hakati tegema koopiad olulised olid ka kreeka jumalad, kellele roomlased andsid küll oa nimed zeus- jupiter aphrodite - venus Rooma arhitektuur ekruskide vahendusel omandati kivist kaarte, võvide ja kulpite ladumise oskus tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon rooma kividega sillutatud teid on kohati säilunud tänaseni
ja selliseid teoseid, mis käsitlesid maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Roomalased nautisid labaseid nalju ning lihtsakoelist süzeed. Haritumale publikule sellised näitemängud huvi ei pakkunud ja tänu sellele hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Ka tänapäeval leiab näidendeid, mis on kirjapandud ja mõeldud lugemiseks. Teatrid pakuvad huvilistele suurt valikut näidendeid mitte ainult ühetaolise süzeega labast nalja. Teaduse alal olid kreelased roomlastest natuke paremad, kuid roomlased ei jäänud neile üldsegi alla. Astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokkuvõttes detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema arvates kerakujuline Maa ja kõik taevakehad, Päike nende hulgas, tiirlesid selle ümber. Ptolemaiose noorem kaasaegne, kuulus
luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele. Sellest ajast saadik tähendab muusade poole pöördumine, et kunstniku meelest kannatab tema teos välja võrdluse antiikaja kunstiga. Tänaseni kutsuvad luuletajad appi muusasid. Ja õigusega, sest muusade müüt viib meid tagasi poeesia ajalooliste lätete juurde Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreelased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad lüürat mängida sama hästi kui Apollon. Laulmises polnud neile üldse võrdset. Inimest, keda muusad inspireerisid, austati rohkem kui mistahes preestrit
Pärsia kuningas Xerxes saatis 10000 meest kreeklasi ründama, aga tappa õnnestus vaid 3. Seejärel saatis veel 20000, aga need põgenesid. Lahing lõppes kreeklaste väejuhi Leonidase pea maharaiumisega ja Pärisa võiduga. Salamise lahing 480 eKr Pärslaste merejõud olid ülekaalus, kuid looduslikud olud olid kreeklastele kasuks. Pärslased ei osanud ujuda, seega võitsid kreeklased. Plataia lahing 480 eKr kreelased tänu oma raskemalt relvastusele võitsid. Peale seda lahingut pärslased taandusid ja ei naasnud enam. Parthenon Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga, dooria stiilis, marmorist. Valmis ~450 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim
67. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Juba Homerose eepostes peavad kangelased (väejuhid) koosolekutel kõnesid, neid peavad ka Jumalad. Silmapaistvate tegelaste puhul ei räägita aind isiku füüsilistest vägitegudest vaid tähtis ka sõnaosavus ja veenmisoskus. Eriti oluliseks sai kõnekunst demokraatlikus Ateenas, kus kõik kodanikud võtsid osa koosolekuist ja kaitsesid ennast kohtus. Ei palgatud advokaate. Kreelased tihti sattusid kohtusse, kui kedagi nt kahtlustati türannias siis tehti hääletus, et kas saadetakse minema ja inimene pidi ise ennast kaitsma. Peale kõnepraktika arenes ka kõneteooria 68. Kes olid sofistid? Sofistid rändavad kõneõpetajad, pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud. Ateena demokraatia tulekuga said tähtsaks. 69. Millist kuulsat kõneteoreetilist teost tead? 70
Kuid sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Kreeka luules tuleb sageli ette kirge noorte sookaaslaste vastu ja ka vaasimaal ei jäta kahtlust, et kujutatud on erootilist stseeni. Siiski ei kaotanud suhe aga pedagoogilist alust: armastatud noorukit püüti kasvatada tubliks ja lugupeetud meheks. Kreeklaste meelest ei välistanud erootiline suhe pedagoogilist. Niisugust suhet, mida kreelased pidasid täiesti normaalseks, nimetati pederastiaks. Rollid olid selgelt määratletud: mehele kuulus initsiatiiv, nooruk aga pidi vastama ainult tõsise ja väärika mehe lähenemiskatsele. Sarnased suhted kehtisid ka naise ja tüdrukute vahel. Kuna see ilmneb kõige paremini Lesbose saarel elanud poetess Sappho kirglikust luulest, siis oli armastus naiste vahel juba antiikajal tuntud lesbilise armastuse nime all.