teineteisega seotud kontol, järgides printsiipi deebet = kreedit. Teiste sõnadega, et saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordse kirjendamise põhimõttel kantakse üks majandustehing vähemalt ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. Kui majandustehing põhjustab muudatusi rohkem kui kahel kirjel, tuleb jälgida, et debiteeritavad summad oleks võrdsed krediteeritavate summadega. Seost, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks. Enne majandustehingu kontodele kandmist tuleb seega kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod ehk koostada raamatupidamise lausend. Lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summade märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet
puhast kulda. Eesti Pank oli kohustatud müüma või ostma Eesti kroonide vastu kulla alusel olevat välisvaluutat. See tähendas Eesti krooni üleminekut kullavahetusstandardile. Ringluses olevate pangatähtede kaetus välisvaradega ei tohtinud langeda alla 40 protsendi jooksvate kohustuste summast. 1924. aasta rahanduspoliitiline murrang pani aluse ka järgmistel aastatel toimunud suunamuutusele sisemajanduses, mis väljendus eelkõige riigilaenude osakaalu vähenemises ja krediteeritavate valdkondade muutumises. Varem idaturule orienteeritud tööstuse ja kaubanduse asemel hakati riigilaenudega toetama eelkõige Lääne-Euroopa turgudele suunatud põllumajandustootmist. Pööre oli radikaalne. 1924. aastal põhjustas majanduspoliitilise pöörde välismajandusliku orientatsiooni teisenemine. Venemaaga majandussidemete järsu vähenemise põhjuseid ei maksa otsida Eesti poliitikute eelistustest. See oli Nõukogude Liidu poolt peale sunnitud. Majanduslikus mõttes
kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit Sissetulek Väljaminek Väljaminek Sissetulek
Kui parandus ei põhine alg dokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend. Parandusdokumendi kohustuslikud rekvisiidid: – nimetus (õiend) – number – tehingu majanduslik sisu – paranduse sisu – varasemat algdokumenti v raamatupidamise kirjendit tuleb täiendada viitega hilisemale dokumendile v kirjendile Tüüpilisemad vead raamatupidamises: 1. debiteeritavate ja krediteeritavate kontode summad ei ole võrdsed 2. valede kontode kasutamine 3. valede summade kasutamine kassast viidi panka raha- 1000 D: Pank 100 K: Kassa 100 4. ühe tehingu mitme kordne kajastamine kontodel 5. arvutus või süsteemi vead 6. arvestus põhimõtete ebakorrektne rakendamine 7. pettus 8. info varjamine Parandused dokumentides: Kui viga avastatakse algdokumendil kohe siis kriipsutatakse vale tekst maha ja kirjutatakse õige tekst
§ 1 (Seaduse eesmärk), § 2 (Raamatupidamiskohustuslane), § 3 (Seaduses kasutatavad mõisted), § 4 (Raamatupidamise korraldamise põhinõuded (välja arvatud punkt 4, s.t. ei pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet ning muid raamatupidamise ja teistes seadustes ettenähtud finantsaruanded )), § 5 (Tekke- ja kassapõhine arvestus), § 6 (Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (välja arvatud lõige 3, s.t. ei pea kasutama kahekordset kirjendamist debiteeritavate ja krediteeritavate kontodega)), § 7 (Algdokument), § 9 (Raamatupidamisregistrid), § 10 (Parandused dokumentides ja registrites), § 12 (Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus) ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. (4) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva