Krediidi- ja tarbijakrediidileping Krediidi- ja tarbijakrediidilepingu olemus Krediidilepinguks on VÕS § 401 lg 1 kohaselt leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Oma olemuselt sarnaneb krediidileping tasulisele laenulepingule, kuna krediidileping sõlmitakse tavapäraselt just laenu (rahasumma) andmiseks. See aga tähendab krediidisaajale kohustust maksta rahasumma kasutamise eest tasu ehk intressi. Krediidilepingule kohaldatakse VÕS § 401 lg 3 kohaselt laenulepingu kohta sätestatut ulatuses, milles konkreetset võlasuhet reguleerivate normidega ei ole ette nähtud teisiti. See tähendab, et krediidilepingu poolte suhtes kuuluvad kohaldamisele kui laenulepingut reguleerivad normid. Krediidi andmine ei pea seisnema üksnes rahasumma kasutusse andmises laenuna vaid VÕS § 401 lg 2 kohaselt võib
kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). [5] Laenuna võib kokku leppida ka muu võla. Kui isik võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldaja kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna (VÕS § 396 lg 2). Laenuleping on reeglina tasuline leping ning majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1). [4] Krediidilepinguga kohustub krediidiandja andma krediidisaajale krediiti, krediidisaaja kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). 11 Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidiandjaks võib olla pank või muu isik litsentsi alusel. Leping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis ja on konsensuaalne, laenajal on õigus nõuda kreeditorilt krediidi
ülekulu kompenseerimiseks. Üldjuhul ei peeta kohtupraktikas ka makseraskustes võlgniku laenu refinantseerimist ja uue, kõrgema intressimääraga laenulepingu sõlmimist heade kommete vastaseks. Tüüptingimuste tühiseks lugemist (VÕS § 42 lg 3 p 5) on kohtupraktikas sagedamini ette tulnud. Näiteks on kohtud otsustanud, et tühine on tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi või tüüptingimus, mille kohaselt krediidivõtja kohustub krediidiandja nõudel tasuma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu. Samuti on kohus pidanud tühiseks tüüptingimuseks laenulepingu järgset viivisemäära 1% tasumata summalt päevas. Näiteks 1 kuuks võetud kiirlaen summas 191,73 eurot (3000 krooni), mille
RK: “See tähendab kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama.” Ehk laenu ei pea selles osas tagasimaksma, milles pank krediidisaajale võlgu on. VÕS § 149 lg 3 käendaja võib tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. RKTKo nr 3-2-1-17-12, p 15 üldine teavitamiskohustus Asjaolud: Avo Taltsi (hageja) hagi AS Oilseeds Trade (kostja) vastu 7988 euro 96 sendi (125 000 krooni) ja viivise saamiseks. Hageja müüs OÜ ja kostja ostis. Kostja maksis esimese osamakse, aga teine jäi maksmata Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht
Kolleegium mainib lisaks, et tüüptingimustes ei saa kehtestada VÕS § 161 lg-st 2 erinevat korda, see oleks ebamõistlikult kahjustav tingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. VÕS § 161 lg 2 kohaselt, kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Samas võib olla VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühine tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. 3-2-1-112-16, p 20 leppetrahvi vähendamine ainult poole nõudel; OÜ X (hageja) esitas hagi isiku X (kostja) vastu 76 568 euro suuruse tasu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama kostjale elumaja ja kostja kohustus töö eest tasuma. Kostja aga jättis hageja esitatud arve tasumata.
annaabi.ee 
