finantsriskid): 1) Krediidirisk (credit risk) 2) Likviidsus(e)risk (liquidity risk) 3) Intressimäärarisk (interest rate risk) 4) Kapitalihinnarisk 5) Välisvaluutarisk (currency risk) 6) [Toorme-] hinnarisk (price risk) 1. Krediidirisk - Tehingu vastaspoole kohustuste mittetäitmine maksejõuetuse tõttu (default risk) - Muutused tehingu vastaspoole krediidikõlblikkuses (nt krediidireitingu alandamine) (downgrade risk) a. Krediidireitingud b. Krediidiraportid * Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne. · Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid. · Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele. · Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon.
Tundides on õpitud Saksamaa kultuuri ja keelt. Peale Saksamaa kultuuri ja keele tekkis huvi teada saada, kuidas on Saksamaa Eestiga seotud majanduslikult ning kuidas Saksa ettevõtetel Eestis on läinud. Uurimistöö teemal ,,Saksa ettevõtted Eestis" käsitleb Saksamaa ettevõtete olukorda Eestis: hinnanguid Eestis olevale majandus- ja investeerimiskliimale; kuidas on toimunud muutused ning firmade probleemid Eestis. Esimeses peatükis on juttu Eesti majandusliku finantstasakaalu ja krediidireitingu arengu kasvust. Teises peatükis on kirjutanud autor Eestimaa ja Saksamaa kaubanduslikest suhetest ja kuidas erinevad asutused aitavad mõlema maa omavahelistele kaubanduslikele suhetele kaasa. Kolmandas peatükis on uuritud euro kasutuselevõtu eeliseid ja puudusi. Neljandas peatükis on formuleeritud Eesti ja Saksamaa majanduslikud kokkulepped. Viies peatükk käsitleb Eesti majanduskliimat Saksa ettevõtete seisukohalt 2000
5 6 4 7 5 Allikas: Krediidiinfo AS (Krediidiinfo AS 2011) Ülaloleval diagramm (vt Joonis 4) näitab, kuidas Eesti ettevõtted jagunevad krediidireitingu järgi. Vaid 8,2% ettevõtetest on väga hea või suurepärase reitinguga. Üle poole ehk 55% Eesti ettevõtetest on rahuldava või kasina reitinguga. 23% ettevõtetest on nõrga või mitterahuldava reitinguga. Peale majanduslangust vajavad ettevõtted aega, et raskest olukorrast üle saada. Autor julgeb väita, et 2012. aasta lõpus on see diagramm juba palju positiivsem, sest majandus on uuesti kasvamas. 11 2
maksuvõlgade infot. b. Krediidiraportid • Aastaaruande koopia - Äriregistrile esitatud majandusaasta aruanne. • Faktiraport - põhineb avalikest allikatest pärineval infol, ei sisalda analüüse ega hinnanguid. 5 • Ettevõtte maksehäirete raport - annab ülevaate ettevõtte võlgnevustest Maksu- ja Tolliametile ning eraettevõtetele. • Krediidihinnangu raport - krediidireitingu lühiversioon. • Krediidireiting - sisaldab valmis vastuseid ettevõtte krediidivõime kohta: krediidisoovitust, krediidilimiidi summat, maksejõuetuse tõenäosust ja Krediidiinfo reitingut. Lisaks ettevõtte finants- ja majandusolukorra näitajaid (sh kolme aasta aruandeid) ning maksehäirete ja maksuvõlgade infot. • Krediidianalüüs - sisaldab lisaks avalike allikate infole ka anketeerimise tulemusel saadud teavet, analüüse ning soovitust krediidilimiidile
Samas tuleb pangal arvestada, et omakapitali suurendamine muudab panga kapitali struktuuri, mis võib osutuda pangale kallimaks ehk ta kaotab kasumlikkuses. Allutatud kohustused on kaasatud võõrvahendid ehk pikaajaline laenuressurss pangale ning selliseid lepinguid on praktiliselt raske ennetähtaegselt lõpetada, mis teebki võimalikuks selliste kaasatud võõrvahendite käsitlemise sarnaseks omavahenditele. 1. Kõrge krediidireitingu saavutamine - omandades kõrge rahvusvahelise krediidireitingu, kindlustab pank endale soodsamad võimalused finantsressursside hankimisel. Kõrge reiting aitab seega pangal lahendada oma likviidsusprobleeme, sest ta on turgudel usaldusväärne partner ja lisaks saab ta laenu väiksemate riskide tõttu odavamalt. Likviidsuse juhtimise poliitika sõnastamisel ning erinevate likviidsusstrateegiate
annaabi.ee 
