3. ÕIGUSLIK ANALÜÜS 3.1. Kehtiva õigusraamistiku kujunemine ja selle tõhusus (meetmete jõustamise kronoloogilises järjekorras) Võlaõigusseaduse (VÕS) tarbijakrediidi sätted tuginesid kuni aastani 2008 EL tarbijakrediidi direktiivi (direktiiv nr 87/102/EMÜ tarbijakrediiti käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) põhimõtetele. Kuna nimetatud direktiivi sätteid ei kohaldatud krediidilepingute suhtes, mille summa jäi alla 200 euro ja ka lepingutele, mis kohustasid tarbijat krediidi tagasi maksma vähem kui kolme kuu pikkuse tähtaja jooksul, oli nn SMS-laenude regulatsioon sisuliselt olematu. 12. märtsil 2008 võeti vastu uus reklaamiseaduse (ReKS) eelnõu, millega sätestati kohustuslik üleskutse tutvuda laenutingimustega ja konsulteerida asjatundjaga. Sellise nõude kaudu loodeti muuta laenupakkumise reklaamid senisest tasakaalukamaks ja
leiab kostja, et kahju tekkimine hagejale ei olnud kostja jaoks ettenähtav. Kostja leiab, et mõistlik inimene proovib asju esmajärjekorras lahendada oma lepingupartneriga otse suheldes, mitte läbi inkassofirma. III Menetluslikud taotlused 3.1 Kostja taotleb Renate Varamu ülekuulamist. Renate Varamu töötab raamatupidajana hageja juures ning viibis hageja kontoris samal ajal, kui hageja ja kostja arutasid krediidilepingute sõlmimist. Ta oskab anda ütlusi selle kohta, et lepingute sõlmimiseni ei ole jõutud ning raha üleandmist pole toimunud. Renate Varamu telefon: 5344544. 3.2 Kostja ei soovi esitada vastuhagi. 3.3 Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 3.4 Kostja arvates ei ole võimalik asi lahendada kompromissiga. 3.5 Kostja arvates tuleks palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja kandis menetluskulusid suuruses 700 eurot (esindaja õigusabitasu- tunnitasu 100 eurot koos
esindatava vahel, näiteks advokaadi ja kliendi suhe. Esindussuhte puhul on oluline silmas pidada, et ehkki tegutseb esindaja, ei tekita ta õigusi ja kohustusi ometi iseendale, vaid sellele, kelle esindaja ta on. Esinduse üldregulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS). 12. Tüüptingimustel lepingu sõlmimine Tüüptingimusi kasutatakse seal, kus tekivad masskohustused, kus teenuse pakkuja on 1, aga klientuur on väga suur ja kehtivad sarnased tingimused. Nt pangas krediidilepingute puhul, elektrivarustus, vee jne. Tüüptingimused on eraldi ühe teenuse pakkumise poolt välja töötatud ja neid eraldi klientidega läbi ei räägita. Teine lepingupool ei ole võimeline neid tingimusi mõjutama. Eeldatakse, et neid ei ole eraldi läbiräägitud. Tihti peale on tüüptingimused pikalt paika pandud, on tingimata "peenikese kirjaga", aga avaldatakse meedias, et kõik saaksid tutvuda nendega. Kui probleem tekib, siis tuleb need tüüptingimused läbi rääkida. Kui on
arvatakse maha liisinguandja poolt tehtud kulutustest. Näiteks, kui tagastamisele kuulub auto, mille väärtus on 100 000 krooni ja auto soetamisega tehtud kulutused, mis on liisinguvõtja poolt tasumata on 150 000 krooni, siis tuleb liisinguvõtjal tasuda liisinguandjale 50 000 krooni, liisinguandja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Laenu- ja krediidilepingud Laenu- ja krediidilepingute olemus VÕS 22. peatükkis on reguleeritud kasutuslepingutena laenu- ja krediidilepinguid. Nimetatud lepingud on kasutuslepingud, kuna antud lepingute alusel kohustub üks isik ehk laenuandja andma teisele isikule ehk laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
isiku (mitte pantija) vastu. Hõlmates hüpoteegipidaja kõikvõimalikud tulevased nõuded hüpoteegiga, võidakse ebaproportsionaalselt kahjustada ka kinnisasja omaniku teiste võlausaldajate huve oma nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. 28. Globaalne tagatiskokkulepe võib lisaks olla keelatud ka tüüptingimusena, seda eelkõige tarbijaga sõlmitud lepingutes, mille puhul on vähemalt krediidilepingute tagatiskokkulepete näol konkreetset tagatavat lepingut ületavas osas tihti tegemist krediidiandja ette kirjutatud tingimusega. Krediidiandja peale surutud globaalne tagatiskokkulepe võib kitsendada teise poole edasist majanduslikku sõltumatust, muuta ebamääraseks tagatise ulatuse eriti koostoimes kohese sundtäitmise kokkuleppega ja muuta raskesti prognoositavaks, millal teine pool võib pöörduda täituri poole kinnisasja realiseerimiseks. Lubamatuks tuleb pidada
annaabi.ee 
