Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: vara omandamisest hoidumist;
teostamise raskendamise kohta on tühine. Krediidileping Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (401 lg 1) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402) Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus
tulenevalt VÕS § 195 lg 3. Kuna laenuleping on käsitletav kestvusvõlasuhtena, siis toimub ka laenulepingu lõpetamine ülesütlemise kaudu. Laenulepingu kohta sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, tulenevalt VÕS § 396 lg 3. Laenulepingu on sarnane krediidilepingule. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik ehk krediidiandja, kohustub andma teise isiku ehk krediidisaaja, käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenuleping erineb krediidilepingust viimase tasulisuse poolest. See tähendab, et krediidileping on alati tasuline, isegi kui pooled pole kokku leppindi intressi suuruses. Tasulisus seisneb aga krediidisaaja kohustusest maksta
Krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendist. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asjade tagastamist. Krediidileping on konsensuaalne (konsensuaalne leping, st leping jõustub alates kokkuleppele jõudmisest, mitte vara üleandmisest). Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut. Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele. Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks. Laenuintress: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 219
kvaliteediga. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagastama. Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadus ei sätesta teisiti. Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidleping. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.2.3. KINDLUSTUSLEPING Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma
annaabi.ee 
