KIIRLAEN Kiirlaen on uudne laenutoode, mis on maailmas eksisteerinud vaid mõned aastad. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Uudsuse tõttu on kiirlaenud ja sms laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid vähest kajastamist seadusandluses. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Laenulepingute sõlmimisel laenuandjatega tuleb lähtuda vaid võlaõigusseadusesse kirja pandust. Riiklik reguleerimatus muudab kiirlaenude väljastamise riskantseks äriks laenupakkujatele, ning sellest ja taotlemise mugavusest tulenevalt on kiirlaenude aastane intressimäär üldjuhul kordades kõrgem tavapärasest laenust. Laenuvõtja jaoks on olemas mitut erinevat sorti kiirlaenusid. Nendeks on SMS laen ja kiirlaen
- kokkulepe põhineks objektiivsetele alustele - jäädaks professionaalseks, korrektseks ja eetiliseks - ei eeldataks midagi! Kahtluse korral tuleb üle küsida 9. Kiirlaen ja sms - laen. Ohud kiirlaenu võtmisel. Kiirlaenud on erilised seetõttu, et taotlemiseks on vaja vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning mõne minutiga laekub laenusumma kliendi kontole. Kuna enamus kiirlaenude pakkujatest ei kvalifitseeru krediidiasutusena, pole tarbijakaitse huvides kiirlaenude turgu Eestis reguleeritud. Hetkel reguleerimisel! SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt. SMS-laenu korral ei kontrollita üldjuhul laenuvõtja sissetulekut ega tema
Kellele krediidiasutuste seadus laieneb? Kõigepealt Eestis tegutsevad ja asutatud krediidiasutused. Samuti nende tütarettevõtted. Samuti siis kohaldatakse seda seadust meie krediidiasutuste filiaalidele ja tütardele teistes firmades. Kui teine riik ei näe teistmoodi ette. Ka Eestis tegutsevate välispankade ja tütarettevõtete tegevusi reguleerivad, kui välislepingust ei tulene teisiti. Soome, Läti ja Saksamaaga seotud Eesti Panka ei võeta krediidiasutusena. Peamine majandustegevus on avalikkuselt hoiuste vastu võtmine, laenu andmine ja muu finantseerimis küsimus. Tuleneb Panga mõiste EL esimesest panga direktiivist. Hetkel lubatud kaks vormi: krediidiasutus võib olla asutatud kas aktsiaseltsina või ühistuna. Ja vastavalt esimese puhul on rakendamiselt AS-i kohta käiv õigusruum ja teise puhul hoiulaenu kohta käivad erisused. Avalikkuselt võib raha hoiustamiseks võtta ainult krediidiasutuste seadusest ette nähtud alustel ja korras
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel oli 2013. a detsembri lõpu seisuga eraisikutelt kiirlaenuvõlgade sissenõudmise täitemenetlusi 23 275, unikaalseid füüsilisi isikuid 20492 ja sissenõutav summa 65,9 miljonit eurot. Need arvud ei kajasta mitte kõiki kiirlaenudega seotud täitemenetlusi, vaid üksnes kümne suurema kiirlaenuandja10 üksnes neid sissenõudeid, mida pole edasi antud inkassofirmadele. Andmetes sisalduvad ka krediidiasutusena tegutseva Bigbank AS sissenõuded, mis aga kõik ei pruugi olla seotud kiirlaenudega. Kui arvestada, et tegemist on nõuetega, mille sissenõudmisel inkassofirmasid ei ole kasutatud ning lisaks õnnestus eelmises alapunktis tuvastada 42 069 inkassofirmade käes olevat nõuet, saame sissenõudmisel olevate (nii kohtu kaudu kui väljaspool kohtusüsteemi) nõuete arvuks juba 65 344. Unikaalseid isikuid küll kahjuks samamoodi 10
Nimetatud ELi direktiivi on muudetud aga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008.a direktiiviga nr 2008/48/EÜ. Tarbijakrediidilepingu poolteks on krediidiandja, kes on majandus- ja kutsetegevuses osalev isik, ja krediidisaaja, kelleks on tarbija. Majandus- ja kutsetegevuses osalevaks isikuks võib olla iga isik, kes annab krediiti majandus- ja kutsetegevuses osaleva isikuna. Oluline siinkohal ei ole krediidiandja tegevus igapäevase krediidiasutusena. See aga tähendab, et krediidiandjaks võib olla ka näiteks äriühing, mis annab laenu füüsilisele isikule. Tarbija VÕS § 34 kohaselt on aga füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud tema igapäevase majandus- ja kutsetegevusega. Tarbijakrediidilepingut reguleerivad sätted on kohaldatavad VÕS § 403 lg 2 kohaselt täiendavalt ka sellistele krediidilepingutele, millega tarbija on võtnud krediiti iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks ja mille
annaabi.ee 
