kohustusega või käendas tarbijakrediidilepingust tulenevat tarbija kohustust. Lepingust taganemise tagajärjed Krediidilepingust taganemise korral on tarbija kohustatud maksma krediidiandjale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel taganemisavalduse tegemisest arvates tagasi krediidi põhisumma ja põhisummalt alates krediidi kasutusse võtmisest kuni põhisumma tagasimaksmiseni kokkulepitud intressi. Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt muid hüvitisi kui krediidiandja poolt avalik- õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatuid tasusid. Kui tarbija taganeb krediidilepingust, mis on seotud müügilepinguga, taganeb tarbija VÕS § 414 lg 2 alusel ka krediidilepinguga seotud müügilepinguga. Kui krediidisumma on müüjale laekunud, lähevad müüja müügilepingust taganemise korral tekkivad õigused ja kohustused üle krediidiandjale.
olemasolu. Samuti ei peeta heade kommete vastaseks kiirlaenu, mis on võetud ajutise ülekulu kompenseerimiseks. Üldjuhul ei peeta kohtupraktikas ka makseraskustes võlgniku laenu refinantseerimist ja uue, kõrgema intressimääraga laenulepingu sõlmimist heade kommete vastaseks. Tüüptingimuste tühiseks lugemist (VÕS § 42 lg 3 p 5) on kohtupraktikas sagedamini ette tulnud. Näiteks on kohtud otsustanud, et tühine on tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi või tüüptingimus, mille kohaselt krediidivõtja kohustub krediidiandja nõudel tasuma võlgnevuse menetlemise eest meeldetuletuse tasu. Samuti on kohus pidanud tühiseks tüüptingimuseks laenulepingu järgset viivisemäära 1% tasumata summalt päevas. Näiteks 1 kuuks võetud kiirlaen summas 191,73 eurot (3000 krooni), mille
Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees? VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Professionaalsel krediidiandjal on kohustus via läbi
eesmärki (VÕS § 127 lg 2), põhjuslikku seost kohustuse rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ning kannatanu enda võimalikku osa kahju tekkimises (vt 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-07, p 13). 3-2-1-136-12 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) p 24-26 Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides siiski vajalikuks märkida, et iseenesest võib professionaalsel krediidiandjal sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust olla VÕS § 14 lg 1 esimesest lausest tulenevalt üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Viidatud sätte järgi peavad lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. See tähendab, et krediidiandja võib olla kohustatud koguma andmeid ja hindama
ette selle asjaolu kontrollimist, kas äriühingule kuulub mingi vara, sh nt kinnisasi. Seega võib esineda olukord, mil registrist kustutatakse (ÄS § 59 lg 4 juhtumil Maksu- ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul) võlgnik, kellele endale kuulub hüpoteegiga koormatud kinnisasi. Ka neil juhtudel peab olema võimalik AÕS § 325 lg-t 5 kohaldada. - JI lõpetamine ehk likvideerimine. - TMS mõjub see - järeldus: krediidiandjal on võimalik teostada oma õigust alustatada tms - mingit mõju ei ole. Kas see on vastuolus HUP või mitte - mõlemal juhul saab ka JI lõppemisel TMS lõpule viia - AÕS § 325 lg 5 Riigikohtu otsus 2-17-9391, pöörata eelkõige tähelepanu p 16-17 Asjaolud: Karin Alliksaar (hageja) esitas 15. juunil 2017 Harju Maakohtule hagi ja 6. juulil 2017 täpsustatud nõude Swedbank AS (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr
annaabi.ee 
