o 36.Finantssüsteemi ülesehitus o Rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel o turuosalised o Finantseerimine Riskijuhtimine. Investeerimine o INVESTEERIMISASU o RAHAASUTUSED o KINDLUSTUS TUSED o · Krediidiasutused o · Kindlustusandjad · Krediidiandjad · o · Fondivalitsejad · Kindlustusvahendaj · Investeerimisühingud Krediidivahendajad ad o 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused. o Krediitiasutused o Krediidiandjad o Krediidivahendajad o Votab vastu rahalisi o Annab krediiti o vahendab tarbjate tasu
1) põhitegevuse tulud – maksutulud, riigieelarvelised vahendid, muud tulud 2) põhitegevuse kulud – haridus, tervishoid, kultuur 12 FINANTSSÜSTEEM 36. Finantssüsteemi ülesehitus – rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel Finantseerimine (rahaasutused) – krediidiasutused, krediidiandjad, krediidivahendajad, makseasutused Riskijuhtimine (kindlustus) – kindlustusandjad, kindlustusvahendajad Investeerimine (investeerimisasutused) – fondivalitsejad, investeerimisühingud Riiklikku järelvalvet teostab Finantsinspektsioon 37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused
Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992. aastaga polnud - seda hoolimata laenuintressi vähenemisest. Laenude keskmine kaalutud aastaintress oli jaanuaris 33.8 ning detsembris 25.4. Positiivne oli välisinvesteeringute rohkem kui kahekordne kasv 1992. aastaga võrreldes. Välislaenud Välislaenude osa Eesti majanduse finantseerimisel kasvas võrreldes 1992. aastaga oluliselt. Valdav osa senisest laenuvôtust langeb 1993. aastasse. Krediidiandjad on praeguseni olnud peamiselt rahvusvahelised organisatsioonid (Maailmapank, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit jne.). Senises ulatuses ei kujuta välisvôlgade teenindamine Eesti majanduse jaoks kriitilist probleemi. Sotsiaalsfäär ja elatustase Sotsiaalpoliitika põhimõtted 1993.aastal oluliselt ei muutunud. Tähtsamatest normatiivaktidest võiks nimetada märtsis vastu võetud riiklike elatusrahade seadust, kus
maksevõime analüüsi, mis omakorda on heaks eelduseks, et laenuturul väljastatakse ettevõtja poolt laen üksnes isikutele, kel on kohane maksevõime ja kes suudab laenu tagasi maksta. Ettevõtja ei saa endale lubada maksejõuetut klienti ning seeläbi väheneb ka makseraskustesse sattuvate klientide arv. Seevastu piirangute puudumist on õigustatud vajadusega tagada juurdepääs krediidile ka tagasihoidliku sissetulekuga isikutele, kellele madala intressimääraga krediidiandjad oma teenuseid ei pakuks. Liikmesriikide praktika võrdluse põhjal toodi välja järgmised väited ja järeldused: 38 1) Intressipiirangu kehtestamine vähendab madala sissetulekuga isikute juurdepääsu krediidile, kuna kõrge riskiastmega laenuvõtjatele ollakse valmis pakkuma krediiti üksnes juhul, kui seda on võimalik teha tavapärasest kõrgema intressiga.
sätestatud, sellepärast on tal suhteliselt suured õigused otsustuste tegemisel ettevõttes. Võõrkapitali andmine on reeglina seotud tähtajaga. Krediidi andja või võlausaldaja peab saama kindla protsendi antud kapitalist. Võõrkapital ei vastuta ettevõtte võlgade eest. Erandina, pankroti puhul võib ka võõrkapitali andja oma kapitalist ilma jääda. Tavaliselt ei ole võõrkapitali andjal õigust osaleda ettevõtte otsuste tegemisel. Suured krediidiandjad, nagu pangad, jälgivad alati, kuidas kasutatakse nende poolt krediidina antud raha. b)sise- ja välisfinantseerimine – lähtutakse päritolust, kas pärineb ettevõttest endast või on juurde toodud väljastpoolt. Kui erafirma omanik paigutas firmasse algkapitali või osaühingu osanikud paigutasid kapitali, on see välisfinantseerimine, sest vahendid on paigutanud eraisikud ja nad on tulnud väljastpoolt. Oma olemuselt on need osakud või
annaabi.ee 
