.3 = 0.06115 '' β1.2.3. = (1.3 – 1.2.) + δ1..3 – δ1..2 = 60°00'00,02'' Y'2= 271063.8 Y'3= 271248.4 X'2 = 178170.7 Y'1= 270756.0 X'3 = 177411.800 Ym= 270909.9 Ym2= 271002.2 Hm = 60 Rm = 6387952 206264.806 Rk = 6387521 m Xk = 6503225 m summa delt 0.0227277 Kõrgema geodeesia IV iseseisev töö Üleminek Krassovski ellipsoidilt WGS-84 koordinaatidele Andmed: B = 59º00´00,00´´ L = 25º00´00,00´´ H (m) = 100 Telgmeridiaan 24º KRV = ± 0,3 m 1. Üleminek geodeetilistelt koordinaatidelt geotsentrilistele ruumilistele koordinaatidele a N= = 6393986.860430 m √ 1−e2 sin2 B
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM LILY KRASSOVSKI 10 BH METSANDUS,PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS REFERAAT Juhendaja: Reet Sai Tarmo Oidekivi Pärnu 2015 1. METSANDUS · METSAMAJANDUS · Metsamajanduse tegevusvaldkonna eesmärgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine
20.Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust?= 1.NL42 puhul võetakse telgmeridiaani projekts x teljeks ja ekvaator y teljeks, UTM puhul on vastupidi 2.NL42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaanil 1.00 UTM puhul aga 0,9996 Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist ,mõõtkava suureneb .UTM puhul saavutatakse Eesti aladel juba mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist lidikaude 180 km kaugusel 3.NL42kasutab krassovski ellipsoidi UTM kasutan Clarki ja Hayfordi ellipsoidi,kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS84 ellipsoidile.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Lily Krassovski 10BH KODUKOHT Referaat Juhendaja: Reet Sai Signe Traumann Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1pärnu linna ajalug............................................................................................. 3 1.1. Vana ja uus pärnu ................................
Sellest järeldub – mida avaldub valemiga: e2=2 α- α2 UKTM; ellipsoidil GRS-80 Rakendatud Eesti suurem on trajektoori ekstsentrilisus, seda 6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu Maa pöörlemistelg, x- telg on suunatud ekvaatori ja Venemaa maailmakaart NL42 ning 30 tsoonidest nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede Greenwichi meridiaani lõikepunkti, y- telg on koosnev kaart NL63) Gaussi-Krügeri projektsioonis
tsoon nr 4 O-34, telgmeridiaan Lo=21o00` ip ning tsoon nr 5 O-35, telgmeridiaan Lo=27o00` ip. Parameetrid: • Lähtepunkt: O-34 B0=00o00` ja L0=21o00` O-35 B0=00o00` ja L0=27o00` • Lähtepunkti ristkoordinaadid: O-34 x0 = 0 m ja y0 = 4 500 000 m O-35 x0 = 0 m ja y0 = 5 500 000 m Pulkovo-63 NSV Liidus tsiviilkasutuseks kehtestatud süsteem. Ellipsoidik Krassovski 1940. Põhineb Gaussi- Krügeri konformsel põiksilindrilisel projektsioonil. Jaotub 3o tsoonideks, kus Eesti paikneb kolme tsooni ulatuses: tsoon 0 – telgmeridiaan L o=21o57` ip, tsoon 1 - telgmeridiaan L o=24o57` ip ja tsoon 2 - telgmeridiaan Lo=27o57` ip. Parameetrid: • Lähtepunkt: 0 B0=00o06` ja L0=21o57` 1 B0=00o06` ja L0=24o57` 2 B0=00o06` ja L0=27o57`
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem
Lisaks nimetatud x- ja y-telgede vahetusele on CK42 ja UTM vahel veel järgmised erinevused: (lk.108-109) 1.) CK42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaan 1,000. UTM (lõikajasilindriline projektsioon) puhul aga 0,9996. Mõlemal juhul, eemaldudes telgmeridiaanist, mõõtkava suureneb. UTM puhul saavutatakse Eesti aladel mõõtkava 1,000 telgmeridiaanist ligikaudu 180 km kaugusel (s.t. juba väljapool tsooni); 2.) CK42 kasutab Krassovski ellipsoidi. UTM kasutab Clarki ja Hayfordi ellipsoidi, kuid viimasel ajal toimub selle projektsiooni üldine üleminek WGS-84 ellipsoidile. 21. Kirjelda Mercatori miili ja kaardiühiku mõistet Mercatori miiliks nimetatakse meridiaani ühe kaareminuti pikkust sentimeetrites või millimeetrites Mercatori projektsioonis kaardil. Mercatori miil on muutuv suurus ja selle pikkuse võib leida valemiga (7.19) või (7.20): valem 7.19 lk
annaabi.ee 
