Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees
Cameron tsarskoje tseloosse ehitas hoonetekompleksi.. De Thomon börsi hoone Peterburis. I vene rahvusest arhitektid: Voronihhin, Zahharov admiraliteedihoone Peterburis. Rossi kujundas paleeväljaku, peastaabi hoone. Montferrand Iisaku katedraal. Eesti kuulus Ven koosseisu, Tartu pommitati maatasa, Kat eraldas Tartu taastamiseks vahendeid Krause - ülikooli peahoone, tähetorn, vana anatoomikum, maju rüütli tn ja laial tn. Geist ja Kranhals tegi Tartu kaubahoovi, Katariina kirik Võrus, mõisahooneid Saku, Saue, Aaspere, Roosnaalliku, Elistvere. Engel Tln kohtumaja, põhitegevus on seotud Helsingi südalinnaga SKULPTUUR väga produktiivne, aga maailmakuulsaid nimesid väga ei ole. Demut Malinovski tegi Barclay de Tolley monumendi KLASSITSISTLIK MAAL- Mõnevõrra kasutati eeskujuks skulptuuri. Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud,
mingid insenerid ehitasid Tartu kivisilla J.W. Krause – Tartu Ülikooli peahoone, ülikoolile eraldati Toomemägi, 1802 Tartu Ülikool taasavati, esimeseks rektoriks sai Barrot (vms), ülikooli peahoone valmis 1809, peahoone ehitati Maarja kiriku koha peale, lisaks Tartu Ülikoolile tegi vana anatoomikumi,tähetorni ja Toome varemetesse raamatukogu, terve rea hooneid Tartu kesklinna(aadlielamud), hakati Toomemäge välja kujundama pargiks Geist ja Kranhals – kaubahoov Tartus Engler – siirdus 1815 aastal Helsingisse, suur osa Helsingi kesklinnast oli tema projekteeritud MAAL Prantsusma - Jacques-Louis David – tema maali iseloomustas range ülesehitus, skulpturaalsed poosid, äärmine lineaarsus, mütoloogia, ajalugu, koloriidi vastu huvi ei tuntud, 1805-1807 6,1 m kõrge ja 9,31 m lai Napoleoni keisriks kroonimine, oli hinnatud portretist
Keelas kirikupõranda alla matmise ja kesklinna puumajade ehitamise. · Walter(1734-1802)- Tartu raekoda valmis 1789. · Insenerid Siegfrieden ja Zaklowsky ehitasid Tartusse kivisilla. · Kõrgklassitsism on eelkõige seotud Krause nimega(1757-1828)- Eesti klassitsismi pärl Tartu Ülikooli peahoone. Ülikooli jaoks Toomemäele vana anatoomikumi, tähetorni. Mitmed elamud kesklinna. Toomkiriku varemetesse ülikooli raamatukogu. · Geist ja Kranhals- tegi Tartu kaubahoovi, hävis teises maailmasõjas. · Tallinnas tegutses Carl Ludwig Engel- Engel on seotud eelkõige Helisingi linna ehitamisega- esimene Helsingi linna peaarhitekt. Õiguskantsleri kantselei. Helsingi sai talvesõjas palju kannatada. · Peale selle tuntuimad klassitsismiehitused olid veel Katariina kirik Võrus, Valgas luteriusu kirik, praegune Pärnu raekoda ja põhiline osa Eesti mõisadest nt Saue, Saku, Rägavere, Elistvere, Möo,
Väidetavalt oli Krausel juba 10-aastat enne juurdeehituste algust olnud laienduste kava plaanis olnud, kuid 1820. aastal kavandas ta täpsema plaani, mis nägi ette kahe ristkülikukujulise tiibhoone diagonaalset liitmist rotundiga soklikorrusel asuvate koridoride kaudu. Rahapuuduse tõttu alustati palladionistliku juurdeehitusega alles 1825. aastal. Ehituse initsiaatoriks kujunes G.F.Parrot ja ehtitustööde teostuse eest vastutas ehitusmeister Kranhals. Mitmetest probleemidest tingituna anti juurdeehitus 3. augustil 1828. aastal üle. 1855. aastal eemaldati ringauditooriumist butafoorsed sambad ning pikendati juurdeehitisi pisut laiema hoonemahuga. Viimane suurem 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus juurdeehitus rajati 1911. aastal. See oli kahekordne puust juurdeehitis, mis andis paremad tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11
annaabi.ee 
