o Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel o Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: Seisuslik: Inglismaa Lordide koda Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat) · Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa · Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile USA, Itaalia, Jaapan · Riigikogu valimine: o Valitakse 101 liiget, 4 aastaks o Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest
seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huvisid. Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga
- Nomenklatuuri kuuluvate isikute mõjutamine (repressioonid, nn partei puhastused jne). Lisaks saadi nt autoostulube kergemini, said osta suurema korteri, poest teistsuguseid toiduained jne. Nomenklatuur oli kaadripoliitika põhimõisteid ning peamine vahend varustamaks nõukogude süsteemi võtmepositsioone kommunistliku partei jaoks sobilike töötajatega. Nomenklatuurid olid kehtestatud kogu Nõukogude Liidus partei kõikidel tasanditel. NLKP KK nomenklatuurile järgnesid oblastite, kraide, liiduvabariikide ning teiste madalamate parteiorganite nomenklatuurid. Nomenklatuurisüsteemi toimima hakkamise seisukohast oli oluliseks eelkõige 1945. aasta, siis töötati välja nomeklatuurse kaadri dokumenteerimise süsteem, koostati isikutoimikud ning seati sisse nomenklatuurse kaadri isiklike kaartide kartoteek Laiemas tähenduses on nomenklatuuriks nimetatud neid isikuid, kes vastavaid nomenklatuurseid ametikohti täitsid
2.Perestroika poliitilises elus Nn. kaadrirevolutsioon- selle käigus Gorba tegelikult komplekteerib oma meeskonda. Uue meeskonna paika panek on üsna mastaapne, ei piirduta vaid kosmeetiliste parandustega või inimeste vahetustega. Personaalsed muudatused puudutavad u 75% Poliitbüroost. Kremli võimuladviku tipp 2/3 ulatuses uuendatakse, oli mastaapne uuendamine. Vahetati välja ka u 60% oblastite, kraide parteijuhtidest. Kaadrirevolutsioon ei puudutanud vaid keskust, laienes ka üle terve NL-i. Uuendati ka pea 40% NLKP KK koosseisust. Eakat kaadrit oligi vaja välja vahetada, et suuremaid või väiksemaid uuendusi ellu rakendada. On selge, et tegelikult üsna suur inimeste välja vahetamine ka paljudele ei meeldinud ja pole kahtlust selles, et ka Kremli võimuladvikus olid tollal olemas inimesed, kellele selline mastaapne kaadrivahetus ei meeldinud
tsentralism, nagu hiljem näeme, lugejaskonna huvide järgi oli ajakirjandus vähem diferentseeritud. Eesmärk, et kõigil peavad olema oma väljaanded jäi tol korral ilusaks jutuks. Eelnevaga seotult oli ajakirjandussüsteemi üheks aluseks NL-i territoriaalne jaotus ja haldussüsteem. See seondub vastavusega juhtimissüsteemiga. Ajakirjandussüsteem kujundati välja juhtorganite staatuse järgi oli üleliiduline ajakirjandus, oli vabariiklik ajakirjandus, oli oblastite-kraide ajakirjandus, linnade ja rajoonide väljaanded. Siit pärineb suuresti ka meie praegunegi eesti ajakirjandussüsteem. Näiteks, kohalikud lehed ja meie haldussüsteem. See erineb mõneti sellest, mis oli Esimeses vabariigis, mille õigusjärglaseks ennast peame. Omaaegses Eesti Vabariigis praegust nelja maakonda polnud, ehk siis ka nelja maakonna ajakirjandust: Jõgevamaa, Põlvamaa, Raplamaa ja Hiiumaa. Või teine näide 1952-53 aastal, lühikest aega, olid ka Eestis oblastid
annaabi.ee 
