Hölle Rache tema ooperist "Võluflööt". See on ilmselt tuntuim aaria üldse. Mind tabas mõnus äratundmine. Solist Kädy Plaas laulis kogu selle raske aaria väga väga hästi ära. Minu kõrv igastahes ei saanud aru, et oleks midagi valesti läinud. Tema hääl võttis kõik need rasked noodid väga kenasti välja. Edasi mindi Itaalia ooperitega. Esimesena Krahvi aaria La donna e mobile Verdi ooperist Rigoletto". Oliver Kuusik sai väga hästi hakkama oma osaga krahvina. Esiteks oli tema hääl kuidagi väga sobilik ning hea ja teiseks see, et ta tundis end laval tõelise krahvina. Ehk temas oli ka seda näitlejaslikkust. Arvestades tema tausta, polnud see siiski eriline üllatus. Aga positiivne siiski. "Boheemis" aga lausid mõlemad tol kontserdil üles astunud solistid Kädy Plaas Mimi ning Oliver Kuusik Rodolfo osas. See ooper mulle tuttav pole, kuid esitus oli sellegipoolest väga kena
Lev Tolstoi (1828-1910) Noores peast oli Tolstoi isepäine, omapärase käitumisega, jonnakas, julge ja uhke. Biograafid arvavad, et need omadused olid eelduseks käitumiseks tulevase krahvina. Teiselt poolt oli ta õiguspüüdlik ja aus, ta ei talunud ülekohut. Õhtuti kuulas ta venna jutustusi ,,toredast mäest", kust kõik inimesed on õnnelikud, kus täituvad kõik inimlikud soovid. Teda mõjutas ka jutustus ,,vendadest sipelgatest", kes väga hoiavad üksteist ja räägivad alati tõtt. Need unistused saatsid teda kogu tema pika eluaja jooksul ja need unistused kajastusid ka tema loomingus. Peale ülikooli algasid aastate pikkused ,,õige leu otsingud"
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg-Sangaste"rukkikrahv" 1.Elust *Krahv Friedrich Georg Magnus Berg sündis 16. veebruar 1845 Tartus ja suri 22. märts 1938 Sangastes *Oli baltisakslase päritolu Liivimaa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja, leidur, krahv (1856), Sangaste mõisa omanik *Berg tegeles rukki aretusega( samuti kirjutas ta teadustöö hariliku kuuse vormidest.[2]) *Sangaste Põllumeeste Seltsi asutajaliige ja auesimees. (Soome suurvürstiriigi krahvina oli Berg Soome kodanik.[3] Krahviseisusesse tõstmise tõttu kadus Bergi perekonna nimest "von".[4])) *Von Bergi onu, kes oli lastetu, adopteeris 1856 aastal Bergi ja pärandas talle mitu mõisat Eestis, Lätis ja Leedus, nende hulgas ka Sangaste. *Õppis Tartu Gümnaasiumis ja hiljem Prantsusmaal. *Reisis väga palju üle maailma, kus täiendas oma teadmisi põllumajandusest ja esines näitustel väljapanekutega. *30dast eluaastast jäi kurdiks *1875
lossist kohtas ta ka mileedi toatüdrukut Kettyt, kas trepil, vói lossi ukse ja mileedi toas. Ketty avaldas oma saladuse, et talle meeldib noormees ja mileedi ainult teeskleb ja talle meeldib hoopis krahv de Wardes. Ning tahab hoopis d'Artagnanile kätte maksta.. Iga kord kui kiri de Wardesile läks, andis Ketty selle gaskoonlasele. Kolmanda kirjale vastas d'Artagnan pettusega, et krahv tuleb temaga kokku saama. Järgmisel õhtul läkski d'Artagnan mileedi juurde, esitledes end krahvina. Lady Clarick avaldas südame põhjast talle armastust. Ja mälestusest endast andis ka sõrmuse. D'Artagnani südametunnistus ei pidnud sellele vastu ning ei läinud enam mitu päeva leedi juurde. Alles siis kui mileedi isiklikult kirjas palus teda külla. Mileedi andestas noormehele ning veetsid mõnusalt aega, d'Artagnan otsustas kõik südamelt ära rääkida. Mileedi hakkas minestama, noorhärra hakkas kleidi paelu lahti kiskuma ja nägi õlal liiliat(häbimärk)
aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid. Kuna Stenbocki järeltulijad ei olnud eriti head majandajad, siis jäid nad võlgadesse ning olid sunnitud müüma mõisa mereröövli ja Ungru krahvina tunud Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile. Legendi järgi elab lossis siiani Ungern-Sternbergi kummitus, kelle hing rahu ei saa. 1919.aastal mõis võõrandati ning lossis alustas tööd kool. Nõukogude ajal oli seal kino, algkool, raamatukogu. 1977.aasast rajati sinna sovhoostehnikum. Tänapäeval tegutsevad lossis Suuremõisa Rahvamaja, Suuremõisa Põhikool, Hiiumaa ametikool. Järgmine peatuspaik on Käina alevik, mis asub Käina vallas, kus lisaks alevikule on veel 34 küla
annaabi.ee 
