Ta sai hariduse Roomas, Pariisis Pierre de Corbeil' käe all ja Bolognas Huguccio käe all. Teda peeti intellektuaaliks ja üheks oma aja suurimaks kanoonilise õiguse tundjaks. Pärast paavst Aleksander III surma läks ta Rooma tagasi ning töötas kirikus paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III lühikestel ametiaegadel. Aastal 1190 sai ta kardinaldiakoniks. Celestinus III ajal (11911198) Orsinide suguvõsast, kes oli Segni krahvidega vaenujalal, elas ta Anagnis. Celestinus III suri 1198. Tema matusepäeval valiti Lotario de Conti paavstiks. Keisritroon oli Heinrich VI surmaga 1197 tühjaks jäänud ning järglast ei olnud kindlaks määratud. Innocentius kasutas seda võimuvaakumit ära Saksamaa mõju vähendamiseks Itaalias. Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele
oma isiklikku sõjasaaki. Selline tegutsemine oli loomulikult kohatu. Samas oli rüütleid, kes rikastusid, kui võtsid naise. Prantsuse ajalooteadlase teoses ,,Guilleaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel" nimitegelane, keda tõesti maailma parimaks rüütliks peeti, sai majanduslikult tõeliselt rikkaks just siis, kui kosis rikkast suguvõsast pärit naise, Isabel de Clare'i. Ka le Maréchali enda tütred olid abielus just ühtede rikkaimate krahvidega. Üldjoontes oli rüütli rikkus tema enda teha. Kui rüütel oli suutnud koguda piisavalt kuulsust ja au näiteks turniiride abil, võisid mitmed inimesed püüda teda endale ,,värvata", pakkudes talle küll raha, küll erinevaid maavaldusi. Rüütlid olid seotud tihti enamate naistega kui nende endi abikaasa. Kui rüütel lubas teha mingi vägitüki, võis ta selle pühendada valitud tütarlapsele, neid võis muidugi olla mitu.
Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
Pärast paavst Aleksander III surma asus ta tööle kuurias, kus ta tegutses paavstide Lucius III, Urbanus III, Gregorius VIII ja Clemens III ametiaegadel. Temast sai Rooma Peetri kiriku kapiitli kanoonik, Gregorius VIII ordineeris ta 1187 alamdiakoniks ja Clemens III määras detsembris 1189 või jaanuaris 1190 Santi Sergio e Bacco kardinaldiakoniks. Coelestinus III ajal (11911198) elas ta tagasitõmbunult Anagnis, kuna valitseva paavsti suguvõsa oli Segni krahvidega vaenujalal. Ta kirjutas sel ajal traktaadid "De contemptu mundi, sive De miseria conditionis humanæ"; "De sacro altaris mysterio" ja "De quadripartita specia nuptiarum". Ta sätestas mais 1202 dekreediga "Per venerabilem", et paavstil on õigus sekkuda Saksamaa poliitilistesse konfliktidesse ja toetada valitsejana isikut, keda ta peab katoliku kiriku kaitsmiseks väärikamaks, vältimaks et vürstid ei valiks kuningaks ketserit või ekskommunitseeritud isikut
Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark – kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
Keisririigi valitsemine Frangi riik oli oma ulatuselt enam-vähem võrdne Lääne-Roomaga. Kuid seda riiki hoidis koos vaid Karl Suure isik. See tähendab, et riigil puudus seesmine ühtsus ja ka kindel keskus. Suurema osa ajast veetis Karl Suur oma lemmiklinnas Aachenis. Provintsidesse nimetati ametisse asevalitsejad, keda kutsuti krahvideks (piirialadel markkrahvideks, mark kindlustatud ääremaa). Need olid kuningale ustavad mehed, kes pidid silmas pidama riigi huvisid. Sidepidamine krahvidega toimus kuninga korralduste ehk kapitulaaride abil. Karl Suur taastas läänes üle pika aja suure riigi keskse administratsiooniga. Seeläbi toimus läänikorra levimine kogu Frangi riigi territooriumil ja hiljem ka selle mõjualustel aladel. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises
annaabi.ee 
